Rootsis on võrdsustumas NATO-ga liitumise pooldajate ja vastaste arv ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rootsi sõdurid õppusel Gotlandi saare ühes külas.
Rootsi sõdurid õppusel Gotlandi saare ühes külas. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Rootsis on NATO-ga liitumise pooldajate arv lähenemas liitumist vastustavate rootslaste arvule, mõlemaid on ligi kolmandik, selgub äsja avaldatud uuringu tulemustest.

Ajalehes Dagens Nyheter edastatud detsembrikuise küsitluse andmete kohaselt pooldab NATO-ga liitumist 33 protsenti ja vastu on 35 protsenti vastanutest, vahendas portaal EurActiv.com. Ülejäänud umbes kolmandik ei ole küsimuse suhtes oma otsust teinud.

Dagens Nyheter rõhutab, et veel viis aastat tagasi oli 50 protsenti vastanutest NATO-ga ühinemise vastu, kuid sellele järgnenud aastatel on vastuseis pidevalt vähenenud.

EurActiv märgib, et detsembris otsustas riigi suuruselt teine opositsioonipartei, Rootsi Demokraadid asuda samale seisukohale teiste opositsioonierakondade - moderaatide, keskpartei, kristlike demokraatide ja liberaalidega. Sellega pooldab Rootsi parlamendi enamus NATO-ga ühinemise võimaluse avatuna hoidmist.

Sotsiaaldemokraadist Rootsi välisminister Ann Linde on samas NATO-ga ühinemise võimalust kritiseerinud. Tema sõnul ei ole see Rootsi huvides ning põhjustanud juba kahtlusi riigi välis- ja julgeolekupoliitikas, edastas Soome ringhääling Yle.fi. Linde rääkis hiljutisel julgeolekukonverentsil, et NATO jääb Rootsi jaoks lähedaseks partneriks, kuid riik säilitab oma sõjaliselt [blokkidega] mitteliitunud staatuse.

Yle märgib samas, et Soomes on vastuseis NATO liikmelisusele tunduvalt tugevam kui Rootsis. Detsembris avaldatud uuringu kohaselt oli 53 protsenti soomlastest vastu NATO liikmesuse taotlemisele ja seda toetas 21 protsenti vastanutest. Veerandil vastanutest puudus kindel seisukoht.

Luik: Rootsi suhtumine riigikaitsesse on muutunud

Eesti kaitseminister Jüri Luik rääkis esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund", et Rootsi on väga tõsiselt oma kaitsepoliitikat muutnud ning hakanud juba mängima Läänemere piirkonnas suuremat rolli, mis on oluline ka Eesti julgeoleku seisukohalt.

"Rootsi on demonstreerinud, et võtab oma riigikaitset ülimalt tõsiselt. Nad on teinud väga ausa inventuuri sellest, mis Rootsil on olemas ja mida ei ole ning on nenditud, et Rootsil on väga keeruline nende relvajõududega, mis neil praegu on, seista vastu nendele ohustsenaariumitele, mis rootslased ja ilmselt piirkonna kõik riigid ette kujutavad," tõdes Luik.

Ta selgitas, et Rootsi on investeerinud ja investeerib tulevikus väga märkimisväärselt oma relvajõududesse ning lisaks on astunud ka muid samme: taastanud ajateenistuse ja viinud väed taas Gotlandi saarele, millel on suur roll ka Balti riikide kaitses.

"Ja mis ehk kõige silmatorkavam, on Rootsi erakordne avatus kõikvõimalikele õppustele Ameerika Ühendriikidega. Sellised õppused toimuvad pidevalt, need on suuremõõtmelised ja nad demonstreerivad rootslaste valmisolekut toetuda oma liitlastele, oma sõpradele Ameerika Ühendriikides ja ka Euroopas. See on ka muutnud märkimisväärselt rootslaste suhtumist NATO-sse. Nii, et seal on tõesti toimumas väga olulised protsessid," rääkis Luik.

Eesti kaitseminister rõhutas, et Rootsi kui mereriik pöörab põhjendatult väga suurt tähelepanu ka Venemaa Balti laevastiku tugevdamisele.

"Venemaa on väga tugevalt investeerinud Balti laevastikku, mis külma sõja lõpul oli vaeslapse osas, põhiliselt strateegilistel põhjustel ja on investeerinud oma sõjaväebaasidesse Kaliningradis ja Kroonlinnas, aga eelkõige sellesse tehnoloogiasse, mis Balti laevastiku käsutuses on. Eriti laevad, mis on varustatud ülimoodsate laskeseadeldiste ja radaritega," rääkis Luik. "Venemaal on ka hiigelsuured dessantide transportlaevad. Viimane kord, eelmisel aastal, tõstis Rootsi oma kaitsevalmidust, mida ei ole tehtud külma sõja lõpust saadik tänu sellele, et Rootsi ranniku ümber liikusid kolm hiigelsuurt Vene dessantlaeva ja nende eesmärgid olid teadmata või arusaamatud," jätkas ta.

"Selles mõttes on Rootsi hakanud mängima väga olulist rolli. Ja loomulikult tegu on ka meie jaoks ülilähedase sõbraga, meie koostöö rootslastega on suurepärasel tasemel. Ja kui vaatame kaarti, siis selleks ei pea olema eriti peen strateeg, et mõista, et Rootsi mängib väga olulist rolli Läänemere piirkonnas," rõhutas Luik.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: