"Põhjustest on räägitud palju, olgu selleks siis meie enda madalam tootmistase, samamoodi ülejäänud Euroopa madalam tootmistase, mis tähendab pakkumise-nõudluse tasakaalus hinnatõusu, on olnud erinevad looduslikud probleemid, mis tootmisvõimsusi välja lülitanud. Eesti Energial on olnud põhjust jälle mõned Narva elektriplokid käima lüüa ja hakata uuesti energiat tootma, sest isegi kõikide kvootidega on seda kasumlik teha," rääkis Lepik.

Lepiku sõnul tuleb valitsuses poliitilisel tasandil pidada diskussiooni selle üle, millistest ühendustest Eesti energiat saab ja kas põlevkivist loobumisel luuakse asemele midagi alternatiivset peale tuuleenergia.

"Me räägime edumeelsest rohepöördest, aga me ei räägi tegelikult sellest, kust selle elektri saame. Ma saan aru, et energiatootjad, kütuseärimehed on sellest rääkinud kuid, aga meil puudub ühiskondlik diskussioon selle üle," sõnas Lepik.

"Sisuliselt kas põletame, teeme nii nagu vanamoodi või paneme kõik kinni ja küll see elekter kuskilt stepslist tuleb. Sellist keskpõrandat või diskussiooni praktiliste küsimuste üle pole absoluutselt," ütles Lepik.

Riikoja sõnul ei saa praegust hinnatõusu vaadates rääkida sellest, et elektrienergiat oleks puudu. "Tegureid, miks hind tõuseb on väga palju. Tulevase rohepöörde roll, palju sigineb juurde tuuleenergiat, rohelist elektrit, mis on olemuslikult kallim kui vanad meetodid. Selles mõttes ei oleks võib-olla see elektri saamise koha küsimus nii päevakajaline hinnatõusu kontekstis, aga mingil hetkel see hakkab tekkima," sõnas ta.

Riikoja tõi näiteks VKG planeeritava tselluloositehase ja Ida-Virumaa põlevkivitööstust puudutava ebakindluse. "Väga paljud osapooled on üllatunud selle poolest, et vastuseis on kohalike elanike hulgas väga väike. Osad rohelised organisatsioonid on üritanud käia inimesi üles kütmas Ida-Virumaal, aga see pole kellelgi õnnestunud, sest Ida-Virumaal saadakse väga selgelt aru, et millalgi kaob põlevkivi, aga siis on ka vaja inimestel kusagil töötada."

Elanikud ootavad valitsuselt kõige rohkem ajaraamistiku seadmist ja selgust, rääkis Riikoja. "Meile on öeldud, et põlevkivisse ei luba suuri investeeringuid teha. Aga mis ajast ei luba? Mis ajast peaks põlevkivienergeetika tootmine lõppema?" küsis ta.

Lepiku sõnul on selle taga Eesti käitumine, mida ta võrdleb viielise õpilasega. "Meil on lihtne nende asjadega nõus olla, sest me tahame olla edumeelne riik, me ei taha oma lähemate partneritega tülli minna. Eestil on mänguruum piiratud selle osas, kuhu Euroopa Liidu poliitika laiemalt liigub."

"Meil jääb tegemata selle võrrandi teine osa, ehk me peame välja töötama need kavad, mis on alternatiivid. Alternatiividele saab Euroopa Liidu keskset toetust nende rajamiseks, me peame need plaanid valmis tegema. Võimetus planeerida, võimetus halduspoliitilises mõttes neid plaane valmis teha ja ellu viia. Seda poolt ei ole, on ebamäärased sõnumid," rääkis Lepik.  

Riikoja sõnul on kõikidel erakondadel vähe soovi tegeleda pikema perspektiiviga ja ka uued erakonnad väsivad kiirelt ära. "Poliitikud ei taha tegeleda pikaajaliste asjadega, sest see on keeruline ja ega valijaid ka ei huvita need asjad," märkis ta.