Riik on tänavu koroonameetmetesse panustanud sadu miljoneid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonapiirangud Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Lisaeelarvest koroonakriisi ohjeldamiseks eraldatud rahast on pool leidnud kasutuse tänavu esimese kuue kuuga. Riik on tänavu koroonameetmetesse panustanud sadu miljoneid, kuid arvestada tuleb ka kaudsete kuludega.

Rahandusministeeriumi andmetel on juuni lõpu seisuga tänavu lisaeelarvega eraldatud toetusmeetmetest kohustustega kaetud ligikaudu 50 protsenti.

Mitmete toetusmeetmete taotlusvoorud toimusid mais-juunis ja praegu sõlmitakse toetusmeetmete lepinguid. Kõige suurema mahuga on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismisektori toetusmeede, mille esialgne summa on juba jagatud.

Suure osa moodustasid lisaeelarvest kulumeetmed, mis peamiselt eraldati läbi sotsiaalministeeriumi tervisekulude katteks. Kulumeetmeteks eraldati kokku ligikaudu 260 miljonit eurot, millest on juuni lõpu seisuga kuluks kantud 64,5 protsenti.

Lisaeelarvega eraldas riik ka reservidesse 229,6 miljonit eurot kolmanda lainega kaasnevateks erakorralisteks kuludeks ja täiendavaks töötasu hüvitiseks ning pensioni teise samba hüvitisteks, mida ei ole praegu veel kasutusele võetud.

Kaudsete kuludena peab arvestama töötuse kasvu

Töötukassa maksis tänavu märtsist maini 71,3 miljonit eurot töötasu hüvitist, millest 55,5 miljonit eraldas valitsus lisaeelarvest ja ülejäänu tuli töötukassa reservist.

Jaanuaris ja veebruaris maksis töötukassa reservist pandeemia tõttu suletud Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtetele 20,4 miljonit eurot töötasu toetust. Valitsuse eraldatud rahast tasuti ka füüsilisest isikust ettevõtjatele toetust 353 000 eurot.

Kaudsete kuludena peab ära märkima ka kasvanud tööpuuduse, mis on kaasa toonud suurenenud töötutoetuste ja töötuskindlushüvitiste kulu. Kriisist alates on töötukassas arvel olevate inimeste hulk kasvanud ligikaudu 13 000 inimese võrra.

Töötukassa kommunikatsioonieksperdi Lauri Kooli sõnul ei saa ka tänavust aastat otseselt varasematega võrrelda, kuna aasta alguses kasvas töötutoetuse suurus ja mullu augustis muutus ka töötuskindlustushüvitise maksmise süsteem. "Et siis väga pole võimalik sinna numbrit juurde panna. Küll aga saab öelda, et töötus on suurenenud ja seetõttu ka kulu," rääkis ta.

Haigekassa lisarahast läks peamine osa koroonahaigete raviks

Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peegi sõnul rahastab haigekassa koroonaviirusega seotud kulusid haigekassa eelarvest ja riigi lisaeelarvest. 

"2020. aastal eraldati haigekassale lisaeelarvest COVID-kulude katteks kokku 213 miljonit eurot, millest kasutati ära 92,7 miljonit eurot ning 120,5 miljonit kasutamata osa kanti riigieelarvesse aasta lõpus tagasi," ütles Peek. 

2021. aastal eraldati haigekassale lisaeelarvest koroonaviiruse kulude katteks ligi 100 miljonit eurot.

Esimese poolaasta kulud on haigekassal olnud hinnanguliselt 88 miljonit eurot, millest suur osa ehk 31 miljonit eurot on seotud koroonahaigete raviga, 10,4 miljonit eurot isikukaitsevahendite kompenseerimisega ning 11,5 miljonit eurot töövõimetushüvitise esimese kuni kolmanda päeva hüvitamise kuludega.

Vaktsineerimise kulu oli esimesel poolaastal 4,7 miljonit eurot ja koroonaviiruse ravimitega seotud kulud 3,4 miljonit eurot. Ülejäänud kulud olid seotud haiglate ja teiste tervishoiuteenuste osutajate koroonaviiruse valmisoleku ja tasude kompenseerimisega.

Mullu esimesel poolaastal olid haigekassa koroonaviirusega seotud kulud hinnanguliselt 72 miljonit eurot. 2020. aastal tehti peamiselt kulutusi haiglate valmisoleku tagamiseks ja plaanilise ravi peatamisest seotud püsikulude kompenseerimiseks.

"Suurim erinevus eelmise aastaga ongi peamiselt haiglaravi kulude eest tasumisel, sest teise laine ajal sattus haiglasse oluliselt rohkem inimesi kui eelmisel aastal esimese laine ajal," rääkis Peek.

2020. aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa ravide ja testimisega seotud kulusid ligi viis miljonit eurot, 2021. aastal aga 31 miljonit.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu suunas riik ligi 50 miljonit kriisitoetustesse. Toetusi jagati turismi, jaekaubandus- ja kommertsliinivedudega tegelevatele ettevõtetele.

"EAS viib riikliku sihtasutusena ellu valitsuse otsuseid ning koos menetluskuludega on 2021. aasta kriisitoetuste kogusumma ligi 49 miljonit eurot. See pole seega otseselt EAS-i kulu, vaid riigi kulu pandeemia tingimustes, EAS rakendusüksusena aitas selle raha ettevõtjateni viia," rääkis EAS-i kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm.

EAS on kriisis pidanud ümber kujundama ka oma teenuseid ja toetusi olemasoleva eelarve sees. Näiteks tuli üritusi korraldada virtuaalsena, samuti suurenesid pandeemias kaugtöö ja viiruseleviku tõkestamisega seoses halduskulud.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: