Nõue, et maski peavad ühistranspordis ja kauplustes kasutama nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed, on ühiskonnas tekitanud poleemikat ning see olukord vajab lahendamist, ütles Kiik Keskerakonna korraldatud konverentsil.

Kiige sõnul on mõistlik lähenemine hakata kaotama maskikohustuse nõuet piirkondades, kus vaktsineeritusega hõlmatus on kõrge. Sama idee käis teisipäeval välja Kiige erakonnakaaslane Jüri Ratas.

Mitteametlikult on Eestis piirangute leevendamise verstapostiks seatud 70-protsendine vaktsineeritusega hõlmatus. Kiige sõnul jääb selline hõlmatus seatud eesmärgiks ehk 22. septembriks küll saavutamata, praeguse prognoosi järgi jõutakse selleks kuupäevaks 67 protsendini. Maakonnad, kus aga 70 protsenti on saavutatud, võiksid vabaneda maskikandmise kohustusest, märkis Kiik.

Praegu on 70 protsenti saavutatud Hiiumaal (78,8) ja Tartumaal (73,5). Veel kolm-neli maakonda on jõudnud sellele lähedale: Jõgevamaal on protsent 69, Viljandimaal 68,8, Saaremaal ja Järvamaal 68,1.

Kiige sõnul on piirangute järkjärgulist leevendamist mõistlik teha maakondade kaupa juba seetõttu, et see peaks motiveerima vaktsineerimisega maha jäänud maakondade elanikke vaktsineerima.

Lisaks kaalub riik täiendavate hüvede pakkumist vaktsineeritud inimestele ja kõrge hõlmatusega ettevõtetele, ütles Kiik. Ettevõtetele hakatakse haigekassa kaudu teada andma, milline on nende töötajate vaktsineerimisega hõlmatus.

Kiige sõnul peaks olema välistatud COVID-tõendi ehk koroonapassi kontrolliga ürituste või tegevuste nimekirja laiendamine, samuti ei ole eesmärk kõrgema riskiga elualadel vaktsineerimisnõude kehtestamine.

Kiige sõnul on plaanis muuta lähikontaktsete haiguslehtede hüvitamise korda. "Praegu mingeid täiendavaid meetmeid otseselt laual ei ole, küll aga julgen öelda, et sellisel kujul näiteks erinevate karantiinilehtede hüvitamine, näiteks COVID-19 haigega kokkupuutunu saab riigi kulul hüvitist olukorras, kus ta teadlikult on otsustanud ennast mitte vaktsineerida, see kord tulevikus muutub," rääkis minister.

"Praeguse seisuga kehtib kord käesoleva aasta lõpuni ehk mõistlik on uuest aastast rakendada ka teisi reegleid, kuna selleks ajaks on tõesti olnud kõigil inimestel võimalik ennast vaktsineerida," lisas ta.

Kiige hinnangul võiks olla piirangute leevendamise või täieliku kaotamise verstapostiks 70 protsenti vaktsineerituid elanikkonnast ja 85 protsenti riskirühma kuuluvatest inimestest. Haridusvaldkonnas on Kiige sõnul riigi eesmärk, et 90 protsenti haridustöötajatest peab saama vaktsineeritud.

Kolmapäeva seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 743 000 inimest ehk 56 protsenti elanikkonnast, nende hulgas on täiskasvanuid 704 000. Lisaks on läbipõdemise teel kaitse saanud ligikaudu 75 000 vaktsineerimata inimest, kellest 58 000 on täiskasvanud. Umbes sama palju läbipõdenuid on veel vaktsineeritute seas, ütles Kiik, ning lisas, et tõenäoliselt on läbipõdenuid veel, eriti Ida-Virumaal, mis selgitaks osaliselt seda, miks seal madala vaktsineeritusega hõlmatuse juures on praegu nakatunute arv üks Eesti väiksemaid.

Teadusnõukoja esimees Irja Lutsar märkis samuti, et Ida-Virumaa vaktsineeritus on oluliselt madalam, kuid antikehi omavate isikute osakaal on võrdväärne teiste maakondadega. "Näitajat tõstab läbipõdenud inimeste suur hulk," lausus ta.

Vaktsineerimise ja/või läbipõdemise teel kokku kaitse saanud ligikaudu 61 protsenti elanikkonnast. Täiskasvanute seas on see protsent 71.

Antikehade statistika järgi on praegu antikehi omavate inimeste osakaal suurim Hiiumaal (umbes 82 protsenti), järgnevad Tartu maakond ja Tartu linn (80 protsenti). Tallinnas on see protsent 75.

Kiik esitas konverentsil prognoosi, mille järgi jõutakse Eestis vaktsineerimishõlmatusega 70 protsendini oktoobri keskpaigas, 75 protsendini novembri keskpaigas ja 80 protsendini jõulude paiku või aastavahetusel. Silmas on peetud vähemalt ühe doosiga vaktsineerituid.