Justiitsministeerium on valmis saanud äriregistri seaduse eelnõu, mille järgi kaoks keeld koguda avalikesse registritesse koguduste liikmete nimekirju. Kõne all on muu hulgas need liikmed, kes on osalenud koguduse üldkoosolekul, kus on vastu võetud mõni otsus, mis tuleb kanda ühenduste registrisse.

Kirikute nõukogu hinnangul pole selline plaan aga arukas ning piirab inimeste usuvabadust.

EKN-i esimees Andres Põder kirjutas justiitsministrile ja siseministrile, et nõukogu ei ole nõus muudatusega, millega kuulutataks kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) paragrahvi 15 lõige 4 kehtetuks.

Selle seadusepügala järgi ei tohi ühenduste registrisse sealsete andmete muutmisel kanda muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokolli või selle väljavõtet ega koosolekust osavõtnute nimekirja ning ühtegi muud dokumenti usulise ühenduse liikmeskonna kohta.

Punkt lisati seadusesse 2017. aastal ning selle kaotamine avaks ENK väitel uuesti juba varem läbi arutatud küsimused.

"Diskussioon seondub eeskätt usuvabaduse olemusega ning tugineb põhiseaduse paragrahvist 42 tulenevale põhimõttele, et riik ei tohi koguda isiku vaba tahte vastaselt andmeid tema veendumuste (mis hõlmab ka usulisi veendumusi ja sellega seonduvalt koguduslikku kuuluvust) kohta," kirjutas Põder.

Eelnõu järgi kuulutatakse kehtetuks ka KiKoS-i paragrahv 18, mille järgi ei lisata usulise ühenduse avalikku toimikusse andmeid usulise ühenduse liikmeskonna kohta. Paragrahvi järgi võivad toimikuga tutvuda ainult need inimesed, kellel on notar tuvastanud selleks õigustatud huvi.

"Paragrahvi 18 puhul tuleks kindlasti säilitada regulatsioon sellisel viisil, et registrile varem esitatud (või ka nüüd esitatavad, olgugi et seadus nende esitamist ei nõua) usuliste ühenduste liikmete nimekirjad ei satuks avalikku toimikusse," lisas Põder.

Justiitsministeerium: liikmete nimekirju sisaldavad dokumendid jäävad toimikusse, millega kõik tutvuda ei saa

Justiitsministeeriumist öeldi ERR-ile, et praegu on plaanis eelnõuga senisel kujul edasi minna.

"Registrisse kantud andmete muutmisel tuleb kandeavaldusele lisada ka selle organi otsuse protokoll, mis muudatuse otsustas. Protokolli ei pea esitama täies mahus, vaid piisab väljavõttest. Lisada tuleb ka koosolekul osalenute nimekiri, mis võimaldab registripidajal hinnata, kas otsus on tehtud seaduses ja põhikirjas sätestatud nõuete kohaselt," selgitas ministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga.

Ta lisas, et plaan on jääda lahenduse juurde, mille järgi lähevad usuliste ühenduste otsuste tegemisel osalenud liikmete nimekirju sisaldavad dokumendid registritoimikusse, millega saab tutvuda ainult põhjendatud huvi olemasolul.

"Samas toimikus on ka varem, st enne 2018. aastat jõustunud muudatust esitatud dokumendid. Teiste juriidiliste isikute samasisulised dokumendid jäävad avalikku toimikusse, kus nendega saab igaüks tasu eest tutvuda," ütles Laadoga.

Ta selgitas, et eelnõu üheks peamiseks muudatuseks on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni ühtlustamine.

"Selleks muudetakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste register (koos selle alamregistritega: usuliste ühenduste registri, ametiühingute registri, korteriühistute registri, maaparandusühistute registri) äriregistri alamregistriks ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile hakatakse seega kohaldama äriregistri regulatsiooni," täpsustati ministeeriumist. 

Ühendregistrisse koondatakse Laadoga sõnul kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, aga ka füüsilisest isikust ettevõtjad. "Selle tulemusena kohalduvad kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ühtsed registripidamise sätted, samad põhimõtted ja korraldus," lisas ta.