Peaministrile, kaitseministrile ja siseministrile saadetud avalduses meenutas EKN, et 17. oktoobril 2002 allkirjastas tollane peaminister Siim Kallas protokolli, millega on peamiseks koostöövaldkonnaks kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalasse kuuluvate ametkondade ning EKN-i vahel just kaplaniteenistus.

EKN-i hinnangul on kaplaniteenistuse kaotamine teravas vastuolus ka usuvabaduse tagamise rahvusvaheliste nõuete ning kirikute ja kaitseväe kauaaegsete heade traditsioonide ja koostööga kaitseväelaste vaimulikul teenimisel ja rahva kaitsetahte tugevdamisel.

"Koos Eesti riikliku iseseisvuse taastamisega taastati ka enne sõda Eesti Kaitseväe juurde kuulunud vaimulike institutsioon. Armee, mis kaplaniteenistust ei vajanud, oli okupatsiooniarmee. Millise sõnumi annab plaanitav muudatus avalikkusele? Kuidas peaksid kirikud ja kogudused innustama oma liikmeid teenima relvajõududes, kus nende hingelistest ja usulistest vajadustest ei hoolita? On ju selge, et sotsiaaltöötajad ja psühholoogid ei saa endile võtta vaimuliku ja hingehoidja spetsiifilist rolli," kirjutatakse pöördumises.

EKN toob välja, et Eestis viibivatel NATO teiste liikmesriikide üksustel ei ole alati kaasas oma kaplanit ning Eesti kaitseväe kaplanid on korraldanud ka nende vaimulikku teenimist (hingehoidlik abi, jumalateenistused). Kaplaniteenistuse lõpetamisel muutuks NATO üksuste vaimulik toetamine väga keeruliseks.

"Juhime tähelepanu ka sellele, et Kaitseväe kaplanite kohus on aidata korraldada ka teistesse uskkondadesse kuuluvate kaitseväelaste vaimulikku teenimist. Kui Kaitseväes säiliksidki senise kaplaniteenistuse asemel vaid 1-2 kaplanist koordinaatorit ning "kaplanite teenus plaanitakse sisse osta", nagu kaitseväe juhataja on väljendunud, ei korva see kuidagi tervikliku ja kaitseväelaste keskel usalduse võitnud tegutseva struktuuri kaotamist."

EKN peab arusaamatuks kaitseväe juhataja Martin Heremi mõttekäiku, et "kui me püssilaskmise ära jätame ja jätame alles kõik pehmema väärtusega tegevused, siis ei ole see enam kaitsevägi".

EKN küsib, miks peaks keegi selliselt talitama? "Kaplaniteenistuse olemasolu tõttu pole püssilaskmine seni ära jäänud ega jääks ka tulevikus. Küll aga võib kaplaniteenistuse puudumine olla suures plaanis pärssiv ka valmisolekule relvi kasutada."

Pöördumise allkirjastas Eesti Kirikute Nõukogu president, EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder. Koopia EKN-i avaldusest on saadetud ka kaitseväe juhataja Martin Heremile.

Eesti Kirikute Nõukogu ühendab liikmetena järgmiseid kirikuid ja koguduste liitusid: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Rooma-Katoliku Kirik Eestis, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Eesti Metodisti Kirik, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit ning Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus.