Praeguse 11 kaplani asemel jääb alles kaks: üks Kaitseliidule ja üks kaitseväele.

Heremi sõnul on otsus tingitud eelarvekärbetest. Eesti Kirikute Nõukogu presidendi Andres Põdra sõnul tuli selline otsus küllaltki ootamatult, sest varasemalt kaplanite töö kohta etteheiteid tehtud polnud.

"Me ei ole näinud küll mingeid konkreetseid andmeid selle kohta. Mis oleks loomulik, kui on etteheiteid kaplanite teenistusele, siis kogu selle varasema aja jooksul oleks pidanud ja võinud nendest ette kanda," rääkis Põder.

Samuti rõhutas Põder seda, et kaplani roll kaitseväes on väga tähtis, sest teemad, millega ajateenijad kaplani poole pöörduvad, on sageli väga rasked.

"Need on kaitseväes eriti sageli seotud just elu, surma temaatikaga, suure vaimse koormusega, riskiga," selgitas ta.

Ükski kaitseväes käinud ajateenija, kellega ERR-i toimetus suhtles, ei soovinud kommenteerida kaplani rolli kaitseväes.

Kaitseväe vanemkaplani Ago Lilleoru sõnul ei saa välistada stsenaariumit, kus kaplanit asendaks kohalik kirikuõpetaja. Siiski tõdes ta, et tuleb meeles pidada ka seda, et kaitsevägi on julgeolekuasutus, kus on väga kindlalt paika pandud reeglid.

"Hetkeolukorras ma küll ei välistaks ühtegi võimalust, aga ikkagi see kõik peab sobima kaitseväele kui organisatsioonile tervikuna," sõnas ta.

Lilleoru sõnul on praegu olukord keeruline, kuid siiski tuleb jääda väärikaks.

"Ka minu üleskutse vanemkaplanina oi meie kaplanitele, et teeme oma tööd väärikalt nii kaua kui meid vaja on, ja kui meid enam ei ole vaja, siis me lahkume ka väärikalt," ütles ta.