Pool sajandit tagasi käiku lastud maailma suurim põlevkivi-soojuselektrijaam on taas muutunud Eesti energeetika lipulaevaks. Kuna kõige uuem ja moodsam Auvere elektrijaam on hoolduses, siis toodetakse just Eesti elektijaamas praegu üle poole Eestis tarbitavast elektrist.

Eesti elektrijaama energiaplokke töötab praegu tervelt neli. Kõige uuema, kaheksanda energiaploki kõrval on tööle pandud ka kolm vanemat, mille süsinikujälg on suurem ja toodang seetõttu kallim. Kuid elektri hind on praegu nii kõrge, et isegi vanade energiaplokkide toodetud elekter tundub odavana.

Eesti elektrijaama eduloo põhjuseks on ülikõrge elektrihinna kõrval ka taastuvenergiaallikate kasutamine. Suures osas ongi Narva jaamad juba hübriidelektrijaamad. Näiteks sel aastal toodetakse puidust ja uttegaasist kaks korda rohkem taastuvelektrit kui kõik Eesti tuulepargid kokku. Ja seda ilma taastuvenergia toetuseta.

"Me kasutame täna 35 protsenti keskmiselt oma energiaallikana puidujäätmeid ja uttegaasi. Aga mis kõige tähtsam on ju selle juures, sellega me vähendame oma tootmise omahinda. Me oleme palju paremas konkurentsikeskkonnas, kui näiteks gaasijaamad Lätis, Leedus või söeelektrijaamad ka Soomes või Poolas, kuna nemad ei kasuta taastuvaid energiaallikaid. See on meie konkurentsieelis. Seetõttu, kui meie ei oleks enda plokkidega turul, tõenäoliselt imporditaks see puuduolev elekter veel kõrgema hinnaga siis Lätist, Leedust ja naabermaadest," ütles Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola.

Vainola sõnul hoiab Eesti elektrijaam praegu turuhinda tarbijale kuni paarikümne euro võrra odavamana. Võiks rohkemgi, aga piir tuleb ette.

"Et suuta veel paremat ja odavamat omahinda teha, selleks me liigume sinnapoole, et suurendada jäätmepuidu osakaalu, suurendada uttegaasi osakaalu. Tõsi, vaatamata sellele, et me oleme turul täna nii mitme plokiga, 75 protsenti muutuvkuludest, tänastest muutuvkuludest, moodustab CO2 hind. Võib-olla see on vihje poliitikutele, või kellele, ma ei tea. Me teeme seda, mida me suudame," rääkis Vainola.

Vainola hinnangul on üleminek taastuvatele energiaallikatele möödapääsmatu, küsimus on muutuste kiiruses. Paljudes riikides on vanu tootmisvõimsusi suletud rohkem, kui uusi juurde tulnud. Nii on Eestiski suurte tuuleparkide arendamine takerdunud.

Keskmise tarbija jaoks lähikuudel hinnad tõusevad

Elektrihinna langust lähikuudel oodata ei ole ning septembri eest potsatab tarbijatele postkasti ilmselt suurem arve kui möödunud kuul.

"Kui vaadata sellist keskmist tarbijat, keskmise tarbija tarbimine on aastas on üks 2,5 megavatt-tundi. Suures laastus, detsembris, jaanuaris, veebruaris, võiks tema arve olla seal 12-15 eurot kuus kallim. Kui vaadata sellist eramajapidamist, kus on siis rohkem elektritarvikuid, rohkem pindu, võtame mingi Kakumäe maja näiteks. Seal see arve võib olla 40-60 eurot kõrgem kuus, praeguste hinnaennustuste järgi. Kui vaadata päris elektrikütjat, kes aastas 15 megavatt-tundi kokku tarbib, siis tema arve võib olla kuus 100-140 eurot kõrgem," rääkis Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

Elektri hind on kasvanud üle terve Euroopa. Põhjuseks terve komplekt faktoreid. Taastuvenergia kehva suvi, tarbimise kasv, kuid ka sisenditehindade tõusu tõttu.

Kivisöe hind on aastaga kolmekordistunud, maagaasi hind kahe ja poole kordistunud, ja CO2 kvoodi hind ligikaudu kahekordistunud. Elektri hind kujuneb turul, viimase lisandunud gaasijaama hinnataseme järgi. Lihtsaid hoobasid poliitikutel hindade mõjutamiseks ei ole.

"On selge, et see elektri hind lööb inimesi erinevalt. Mõned perekonnad, mõned leibkonnad tunnevad seda elektri hinna mõju rohkem ja teised ka vähem ja seetõttu rasketest aegadest üle minekuks on võimalik just vähekindlustatud isikutel saada kohalikult omavalitsuselt toetust sellega toimetulemiseks," ütles peaminister Kaja Kallas (RE).

"Siin on siis selline pikemaajalisem plaan. Me lihtsalt kõiki oma tarbimisi peame viima säästlikumaks. Tehes samu asju, mida me oleme harjunud tegema, lihtsalt tarbima vähem lõpptarbijana," rääkis omakorda Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson (KE).

Poliitikud pakuvad nii aktsiisilangetust kui kompensatsiooni

Siiski valimised on tulemas ja mõned poliitikud on ka lahendusi pakkunud. Peamiselt seoses aktsiiside vähendamise ja kompensatsioondega.

Majandusminister Taavi Aasa (KE) sõnul pole praegu palju mehhanisme, mida kasutada. "Minu käest on viimastel päevadel väga palju küsitud, et mis riik teha saab. Tegelikult ongi need kiired asjad, mida riik teha saab, aktsiis, kompensatsioon ja võib-olla tõesti mitte nii kiire kvoodisüsteemi ülevaatamine, aga need on need, mis on riigi kätes. Riik börsihinda ei saa ju kuidagi reguleerida," rääkis Aas.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski (SDE) leiab, et kevadesse planeeritud elektriaktsiisi tõus tuleks ära jätta.

"Aga tegelikult märkimisväärselt suurem mõju oleks taastuvenergia tasu kontekstis, mis siis kokku on umbes 100 miljonit eurot aastas. Minu ettepanek on, et riik sellest täiendavast kvooditulust, sest suurem kvoodi hind suurendab ka riigieelarve tulusid, kataks terve järgmise aasta taastuvenergia tasu niimoodi, et ükski elektritarbija järgmisel aastal taastuvenergia tasu maksma ei peaks," sõnas Ossinovski.

Täna koduse elektritarbimise kogukulu on keskmiselt 216 eurot megavatt-tund.

Sellest 60 eurot on näiteks põlevkivist elektri tootmine, 60 eurot on CO2 kvoodi hind, alla 50 euro on elektri ülekandetasu, pisut üle 11 euro taastuvenergia tasu ja üks euro aktsiis. Hinnale lisandub käibemaks 36 eurot.

Aktsiisi kaotamine ja taastuvenergia tasu maksmine riigieelarvest, annaks tarbijale säästu pisut alla 15 euro megavatt-tunni kohta ehk ligi seitse protsenti.

Peaminister avaldas lootust, et hind taastub madalamal tasemel paari kuu pärast. "Aga kas see ikkagi nii läheb, meil mingit kindlust praegu ei ole," ütles ta.

"Tulevikuhinnad turul on kõrged ja turg näeb seda, et kõrged hinnad jätkuvad, et nad ei ole lõppema siin kohe," rääkis Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson.

Pikemas perspektiivis võiks elektri hindu alla tuua Euroopas uute elektritootmiste lisandumine, aga sinnani läheb aastaid.