Urmet Kook märkis, et senised valitsuse sõnumid riigieelarve kohta, mis sel nädalal sai põhimõttelise kokkuleppe, on olnud inimestele positiivsed.

"Need on sellised lootuse-eelarve numbrid. Võib-olla mitte nii palju kui mõned huvigrupid ootasid ja lootsid, aga kindlasti keegi otseselt selles eelarves ju pettuma ei pea. Võib-olla mõned põhiseaduslikud institutsioonid, nende eelarvekärped tulevad. Aga seda me veel näeme, kui see eelarvemenetlus edasi läheb," rääkis ta.

Heidit Kaio kommenteeris, et järgmise aasta riigieelarve teeb keeruliseks see, et majandus justkui tohutult kasvab ja on põhjust olla eufooriline, kuid mõneti on arusaamatu, mis sektorites kasv on.

"On sektoreid, mis on koroonas väga tugevalt pihta saanud ja mis kindlasti ei saa väga eufoorilised olla. Nii et siin on ka selle riigieelarve strateegial üsna keeruline seda sihikut seada, keda toetada, kuhupoole positiivset õnnepahvakut saata ja kust hoogu maha võtta," lisas ta.

Huko Aaspõllu hinnangul näitavad senised positiivsed sõnumid seda, et riigieelarve ei ole veel lõplikult koos.

"Praegu me oleme näinud noppeid, positiivseid noppeid, mis võimaldavad kõigil poliitikutel näida võimalikult head, rahva raha eest jõuluvanadena põhimõtteliselt. "Teie saate raha ja teie saate raha ja teie saate raha, tõstame riigisektori palgafondi viie protsendi võrra, kultuuritöötajate miinimumpalk kasvab 1400 eurole", mille kohta ma küsin, et kes siis Eestis peaks üldse saama alla 1400 euro palka. Nii kaua kuni kõik numbrid ei ole koos, on raske midagi öelda," rääkis ta.

Aaspõllu lisas, et tugevad majandusprognoosid näitavad, et Eestil läheb majanduslikus mõttes hästi. See tähendab tema hinnangul, et valitsus võiks siis kulutamise asemel raha kehvemateks aegadeks kõrvale panna.

"Kui meil majanduslikus mõttes läheb hästi, siis miks meil planeeritakse jätkuvalt mitmesaja miljoni euro suurust defitsiiti? Defitsiidi numbrit pole küll välja toodud, aga rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et nad on vähendanud puudujääki umbes 400 miljoni euro võrra. Kui suur see reaalselt on, ma ei tea. Ma pole ka kindel, et rahandusminister hetkel teab seda. Aga jätkuvalt on küsimus, et kui me peaksime justkui halbadel aegadel elama heade aegade varu arvelt, siis kas meil pole praegu head ajad, kus me peaksime võib-olla hoopiski kulutamise asemel midagi kõrvale panema?" rääkis Aaspõllu.

Sama meelt on Kaio. "Ma olen sinuga nõus. Majanduse stimuleerimine praeguses olukorras on üsnagi ohtlik, sest nagu ma ka enne ütlesin, siis turule on ju tulemas pensionifondidest suur hulk raha, mis stimuleerib majandust ju veelgi. See viib konkreetselt ülekuumenemise või mingisuguse mulli tekkeni, mis juba praegu on minu meelest vaikselt õhku sisse võtmas," põhjendas ta.

"Me näeme selle mulli tekkimist juba ehitussektoris. (Ettevõtja, kaubandus-tööstuskoja juht Toomas) Luman ütles sel nädalal "Esimeses stuudios", et ehitushinnad on kolmandiku võrra kallinenud. Sel nädalal rääkisin juhuslikult rahvusraamatukogu juhiga, kes kurtis, et renoveerimisprojektile esitatud pakkumised, mida oli kaks, ületasid mõlemad oluliselt planeeritut. Sama olukord on kõigis asjades, mida riigi rahaga vähegi teeme. Need pole ainult riigi investeeringud. Kui inimene tahab uut korterit osta, maja ehitada, siis see kõik kallineb. Minu jaoks on küsimus, kui palju peaks riik turu kuumenemistele hagu juurde andma?" rääkis Aaspõllu.

Kas valitsus peaks energiahindade tõusu vastu midagi ette võtma?

Ajakirjanikud arutlesid ka selle üle, kas valitsus peaks midagi ette võtma energiahindade tõusuga.

"Minu meelest on üks võtmeküsimusi eelarves ja saab olema, kuidas peaks elektrihinna tõus kajastuma eelarves. See on võtmeküsimus ja saab meie järgmist aastat mõjutama väga palju. See on punkt, mis võtab eufooriat ilmselt paljudel maha ja need samad palgatõusud, lõpuks me maksame elektriarvetega kõik kinni, lõpuks me ei saa palgatõusust mingit rõõmu," arutles Kaio.

"On raske öelda, mida valitsus oleks pidanud tegema. On erinevaid ettepanekuid opositsioonierakondade poolt pakutud, kes läheks CO₂ tasude kallale, kes võrgutasude kallale. /.../ Ideid on välja käidud, variandid on kõik laual. Aga küsimus, kas riik peaks midagi tegema sel teemal? Ma pole päris 100 protsenti kindel, et peaks," rääkis Kook.

Aaspõllu leidis, et kõrged energiahinnad võivad mõjuda valitsuse populaarsusele.

Kaio hinnangul tuleks praegu arutada Euroopa Liidu kliimapaketi FF55 üle. "Mida riik ja Euroopa peaks arutama, on Fit For 55 (FF55) programmi, mis kaudselt praegu elektri hinnatõusu Euroopas tagant kihutab. Meil on ootused tohutuks rohepöördeks, mis on kindlasti õige ja tulevik, aga meil pole häid lahendusi. Veidral moel oleks põlevkivi meie turvaelement praegu, aga me tegeleme selle kraanide kinnikeeramisega /.../. Meil puudub isegi korralik debatt tuumaenergia üle," rääkis Kaio.