Triatlon. Nii ütleb kogenud marjakorjaja teekonna kohta, mis viib Tartu linnast hea jõhvikakohani. Marjakorjaja Rein Molodõki sõnul kulub 40 liitri jõhvikate korjamiseks tänavu päevas keskmiselt viis kuni kuus tundi.

Üks vähestest kohtadest, kuhu korjajatel ja kokkuostjatel lisaks turulettidele marju on viia, on Aakre külas asuv moositehas.

"Praegu kõige kaugemalt on üks koostööpartner Hiiumaal, oleme sealt saanud nii pohla kui ka jõhvikaid. Siis on Valga ümbrus, Põlva ümbrus, Päpina ümbrusest, Peipsiääre sood," rääkis Aakre Moosi juhataja Vahur Vuks.

Igal aastal siiski Aakre moositegijad kodumaa marjadega hakkama ei saa. "Kui tuleb puudus mõnikord talvel, siis ostame juurde. Mõni sort on liiga vähe saagikas konkreetsel aastal."

"Need marjad, mida Eestis üldse ei kasva, mis on lõunapool, neid me nende käest ostame ja eks nad siis leiavad meile ka mustikad ja jõhvikad juurde," rääkis Vilks. "Näiteks murakamarja Eestist peaaegu ei saa. Igal suvel on helistajaid küll olnud, aga murakamarju on toodud võibolla viis-kuus korda ainult väikses koguses. Murakamari tulebki Soomest ja Rootsist."

Aakre moosi poeletilt eriti ei leia, küll aga on seda saiakeste või jäätiste sees, samuti koolide ja lasteaedade hommikupudrus.

"Meil ei ole jaemüügi liini, väikepurgi liini. See mis me teeme väikestes kogustes on poolkäsitsi ja me ei hakka võistlema siin purgimoosi Salvesti ja Felixiga, kellel on suured liinid töös," rääkis Vuks.

Nii Põltsamaa kui Salvesti moosimarjad Eestist ei pärine. Eesti üks suurim marjade kokkuostja, külmutaja ja marjalisandite tootja Saarek ostab juba aastaid jõhvikaid Põhjamaadest. Kuigi metsa- ja soomaad on meil palju, põhjendavad ettevõtted import-jõhvikaid ja -mustikaid kõikuva ilmastiku ja väheneva tööjõuga.

"Kui ma korjan päevas ütleme 40 liitrit, ütleme kokkuostu, puhastamata annan. Siis saan 25 eurot, mis jääb järele. Terve päeva töö eest," rääkis marjakorjaja Molodõk. "Lihtsalt vanuse tõttu noored ei tule korjama. See on ränk töö, kui pean siin kuus tundi, seitse tundi nüpeldama," rääkis ta.