Pikemalt kestev kiire hinnatõus ohustaks inimeste ostujõudu ja ekspordisektori konkurentsivõimet, millest sõltub töökohtade teke ja pikaajaline palgakasv.

"Kui Eesti majanduses on hinnatõusu surve suurem euroala keskmisest, on Eesti kohaliku hinnatõusu mõjutamise juhtkang valitsuse käes. Valitsus ja parlament saavad otsustada, kui palju riigieelarve kulutuste kaudu anda majandusele ja seeläbi ka hinnatõusule lisahoogu," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Eesti Panga prognoosi järgi kasvab Eesti majandus aasta kokkuvõttes 9,5 protsenti. Majanduse kogumaht on pärast umbes 3 protsendi suurust langust eelmisel aastal praeguseks juba selgelt üle kriisieelse taseme, nendib keskpank.

See on saanud võimalikuks tänu raskustele paremini vastu pidanud harude (info ja side, veondus, ehitus, mitmed teenused) väga jõulisele kasvule, samas kui enim kannatanud valdkonnad (majutus ja toitlustus, meelelahutus, haldus- ja abitegevused) pole veel kriisieelset mahtu saavutanud, seisab majandusprognoosis.

"Majanduse struktuur on kriisi käigus muutunud ning osa muutustest võivad osutuda püsivaks, kuna majanduse edasise paranemise korral ei pruugi mujal hõivatud inimesed endistesse valdkondadesse enam naasta."

Ühtlasi prognoosib keskpank, et aasta teises pooles hakkavad ettevõtted toodangumahu tõstmise nimel rohkem inimesi palkama ja tööpuudus väheneb 2023. aastaks tagasi kriisieelsele tasemele. Aktiivne tööturg hoiab palgakasvu sel ja järgmistel aastatel kiirena ja eeldatavasti suureneb ka liikumine töökohtade vahel.

Hindu kergitab Eestis suur hulk erinevaid tegureid. Selle aasta keskel tõstis energia kallinemine inflatsiooni viie protsendini. Kui energia hind rohkem ei kasva, jääb see siiski mõjutama inflatsiooni, kuni energiahinna madal võrdlusbaas taandub tuleval aastal andmetest välja.

Hindu survestab  ka see, et ettevõtetel on raske nõudluse kasvuga samas tempos tootmist suurendada — lisaks töökäte nappusele on tootmisvõimsus juba pea täies ulatuses rakendatud ning tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalike investeeringute tegemine võtab aega.

Lähitulevikus on üleilmseks probleemiks ka tõrked tarneahelates, materjalipuudus ja toormete kallinemine, mis samuti tarbijahindu tõstavad. Ka annab hinnatõusule hoogu palgakulude kasv Eestis. Praegu eeldab keskpank, et paljud kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid jäävad siiski ajutiseks ja seetõttu aeglustub hinnatõus järgmisel aastal 3,6 protsendini. Samas on selgelt 3 protsenti ületav hinnatõus endiselt märksa kiirem Eesti viimaste aastate hinnakasvu tempost.

Keskpank märgib, et riigieelarve on mõistlik tasakaalu viia juba 2023. aastaks, et aidata ohjeldada hinnatõusu ning hoida sellega inimeste ostujõudu ja eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.

Tänu hoogsale majanduskasvule saaks Eesti Panga hinnangul nominaalse eelarvetasakaalu saavutada 2023. aastal ilma valitsemissektori kulutusi vähendamata. Selleks piisab kulutuste kasvu piiramisest. Kiire tasakaalu saavutamine on tähtis ka selleks, et Eesti majandus oleks ka edaspidi vastupidav ootamatutele tagasilöökidele, mida ei saa ka lähemas tulevikus välistada.

"Koroonakriisi ajal kasvas riigieelarve maht kulukate toetusmeetmete tõttu väga järsult. Sellelt juba kõrgelt kulutuste tasemelt ei saa seega riigi kulutused enam lähiaastatelt kuigi kiiresti edasi kasvada, ilma et lõhe riigi tulude ja kulude vahel liiga suureks ei käriseks," ütles Eesti Panga president Madis Müller.