"Rahandusministeerium tahab alati kokku hoida, mis on mõistetav, üritada kiiremini liikuda eelarvetasakaalu poole. Nagu me teame, siis me ei ole seal. Kriisiga on tulnud teha palju erakorralisi kulutusi," rääkis riigihalduse minister Jaak Aab (KE).

"Meie vaade on olnud valitsuses ka Keskerakonna delegatsiooni poolt, et teatud hädavajalikud kulutused ja tõusud teatud kohtades tuleb teha või midagi tuleb ära jätta. Meie prioriteet oli aktsiisitõusude ära jätmine, mille üle koalitsioonipartner natukene mõtles ja tuli kaasa," rääkis Aab.

Aabi sõnul ei tõuse aktsiisid peale 2023. aastat ühe hooga uuele tasemele, vaid kerkivad laugelt mitme aasta jooksul.

"Oluline on see, et 2023. aasta maikuus ei pea me olema samasuguse olukorra ees nagu praegu, kus väga järsk ühekordne hüpe ees seisab, vaid aktsiiside taastumine toimub sellise lauge, sammsammulise plaani alusel nelja aasta jookul ja see ei ole mitte ühekordne," selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE).

Palgatõusuga võivad Aabi sõnul arvestada samad grupid, mis olid välja toodud kevadel eelarvestrateegia läbirääkimistel. "Palju täpselt kellegi palk järgmisel aastal tõuseb, kas politseinikul, päästjal, õpetajal, kultuuritöötajal, sotsiaaltöötajal, oleneb ka vastavast ministeeriumist. Valitsuses otsustatakse ära palgakulude kasv, kui kevadel oli see kolm protsenti, siis täna me lisasime veel kaks protsenti," rääkis Aab.

"Viis protsenti on kogu palgafondi kasv, aga selle sees ministeeriumid saavad teha ise otsuseid. Ma väga loodan näiteks, et päästjate palgatõus saab olema kõrgem kui viis protsenti," sõnas minister.

Järgmisel aastal tõuseb üksi elavate vanaduspensionäride toetus. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et ettepanek on tõsta see toetus 200 euroni. Praegu on see 115 eurot. Tegu on aastas ühekordse toetusega.

Vanaduspension tõuseb järgmisel aastal läbi indekseerimise 38 eurot.

"Aga 2023. aastaks oleme koalitsioonipartneriga kokku leppinud kaks põhimõttelist muutust: erakorralise pensionitõusu ja keskmise pensioni maksuvabaks muutmise," sõnas Kiik.

Ministeeriumid peavad siiski kokku hoidma

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et järgmise aasta prioriteetideks on haridus ning teadus. Järgmise aasta riigieelarves tuleb arvestada koroonakriisi mõjudega ja ka sellele kulub raha.

Ministeeriumitel tuleb siiski arvestada kokkuhoiuga.

"Kokkuhoiuülesanded, mida valitsuse liikmed endale kevadel võtsid, täidetakse. Leevendused tulid kõige tundlikumates valdkondades ehk sisejulgeolekule ja samuti sotsiaalvaldkonnas, kus kokkuhoiuülesannet, mida ministrid endale võtsid, leevendati," ütles Pentus-Rosimannus.