Eesti Panga hinnangul peaks valitsus kulusid konservatiivselt planeerima
Järgmise aasta eelarve tulud ja kulud on mõlemad suuremad kui 13 miljardit eurot. Tulud kerkivad tänu kiirele majanduskasvule ning järgmise aasta eelarvedefitsiit jääb Euroopa Liidu eelarvereeglite piiresse ehk alla kolme protsendi SKP-st.
Kevadel koostatud eelarvestrateegia järgi ulatunuks järgmise aasta riigieelarve tulud 12,3 miljardi ja kulud ligi 13,2 miljardi euroni, eelarve miinus aga 1,5 miljardi euroni. Neljapäeval tutvustatud 2022. aasta eelarves tõusevad aga tulud järgmisel aastal kuludega samale tasemele.
"Mis on oluline võrdluses kevadise prognoosiga, on see, et eelarve puudjääk väheneb päris oluliselt. Me oleme suutnud püsida kuludega väga heades raamides, nii et struktuurne puudujääk väheneb suurusjärgus 400 miljonit eurot järgmisel aastal. Ja samamoodi ka plaanitav võlakoormuse kasv ei ole kaugeltki nii kiire, kui veel aasta tagasi prognoositi. Kui aasta tagasi arvati, et võlg küündib järgmisel aastal suurusjärguna ligi 30 protsendini, siis järgmise aasta eelarves me oleme kokku leppinud, et ta jääme 20 protsendi kanti," lausus rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Kuna kulutused on suudetud vaos hoida, jõuab Eesti juba järgmisel aastal Euroopa Liidu eelarvereeglites lubatud kolmeprotsendise defitsiidini, ütles rahandusminister. Hea maksulaekumise tõttu kasvavad aga ka kulud.
"Kaitsekulud jõuavad ligi 750 miljonini, mis on ajaloos kõige kõrgem tase, teadusarenduses investeerime me järgmisel aastal 300 miljonit eurot, ka seal ei ole kunagi nii suurt summat olnud, me püsime ühe protsendi juures SKP-st, see kõik on seotud majanduskasvuga," rääkis Pentus-Rosimannus.
Kuna eelarve ei ole veel paigas, siis valitsus kõiki arve veel ei avalikusta. Eesti Panga hinnangul peaks valitsus olema kulude planeerimisel konservatiivne, mis võimaldaks juba mõne aastaga eelarves tasakaaluni jõuda.
"Me mõistame, et ei ole võimalik kohe kulusid-tulusid tasakaalu saada, kuigi maksulaekumine on paranenud. Aga näiteks aastaks 2023 võiks proovida, sest vastasel juhul on tõesti oht, et see päris kiire hinnatõus, mida me oleme siin juba paar kuud Eestis kogenud, kui me veel täiendavalt sellele liiga palju hoogu anname valitsuse eelarvepoliitika kaudu, siis see lõpuks väljendub veelgi kiiremas hinnatõususus," lausus Eesti Panga president Madis Müller.
Eelarvenõukogu märkis, et ka majanduskasv võib kujuneda prognoositust aeglasemaks.
"Järgmise aasta majanduskasv ei pruugi nii ilus tulla, nagu me tänastes prognoosides näeme. Me tegelikult ei tea, kas vaktsineerimisootus ja lootus kõik täitus ja kas selle ei ole mingisuguseid negatiivseid mõjusid majandusele," ütles eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.
Toimetaja: Marko Tooming