Üks tippametnik ütles Ekspressile, et tõenäoliselt saab raamatupidamislikus mõttes lõpliku pildi presidendi kantselei eelarvest ette alles oktoobris, kui Karis ametisse astub.

Praegu lõppev september on olnud president Kersti Kaljulaidi jaoks aktiivne. On olnud palju tegevusi ja visiite: käidud New Yorgis, Itaalias, Saksamaal, Rootsis, korraldatud on suur ja kindlasti ka kulukas riigivisiit Keeniasse.

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo ütles Ekspressile, et eelarves auku ei ole, kuid lisaraha tuleb valitsuselt sellegipoolest taotleda.

Kõiki detaile Riisalo lehele ei avanud, aga tema sõnul on suurenenud kulud seotud sellega, et üks president lahkub ja teine president tuleb.

Muu hulgas kaasnevad võimuvahetusega täiendavad kulutused nii uuele kui ka lahkuvale personalile. Näiteks määras Kersti Kaljulaid kolm päeva tagasi oma kantselei direktorile Tiit Riisalole preemia 6160 eurot.

Kuigi Alar Karis on uue kantselei juhina välja öelnud Peep Jahilo nime, on Karisel enne Jahilo ametisse astumist vaja veenda Riisalot lahkuma. Vaja on leida mingi kompensatsioon ehk piltlikult öeldes tuleb tal Riisalo välja osta.

Karis astub ametisse 11. oktoobril.

Presidendi kantselei taotleb lisaraha

Presidendi kantselei pressiesindaja Mariann Sudakov ütles ERR-ile antud kommentaaris, et presidendi kantselei eelarvet on planeeritud ja kasutatud läbipaistvalt ning mingit puudujääki ei ole.

Ta selgitas, et presidendi kantselei eelarve on viimastel aastatel püsinud muutumatuna ning kantselei on lähtunud põhimõttest, et majandatakse olemasoleva eelarve piires ning kui on olnud mingeid erakordseid põhjendatud kulusid, on selleks taotletud lisaraha. Ta tõi näiteks, et sellised kulutused on olnud tavapärasest suurem EV100 tähistamine, Kolme Mere tippkohtumise korraldamine, ÜRO julgeolekunõukogu kampaania.

Sudakov lisas, et tänavuse aasta riigieelarve koostati möödunud aastal, mil ei olnud võimalik ette teada, kas tänavu oktoobris riigipea vahetub või jätkab ametisolev.

"Niisamuti ei olnud võimalik prognoosida, milline saab riigipea vahetuse korral olema uue riigipea elukorraldus ja sellest tulenevad vajadused. Igati mõistlik, heaperemehelik ja läbipaistev maksumaksja raha kasutamine on see, et nüüd, kui need kulud hakkavad päriselt selguma, see lisaraha ka taotletakse, mitte ei hoita n-ö igaks juhuks teadmata mahus reserve kantselei eelarves. Sellest on ka lähtutud," selgitas pressiesindaja.

"2021 eelarve kasutamisel on lähtutud samadest põhimõtetest, mis varasematel aastatel ning president Kaljulaidi töö aasta esimesel üheksal kuul ei ole erinenud olemuslikult varasemate aastate tööst. Niisamuti ei erine eelarve kasutamine neil üheksal kuul olemuslikult varasematest aastatest," lisas ta.