Investeeringute kogumahust suurima osa – 41 protsenti ehk 209 miljonit eurot – moodustavad majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeritud investeeringud, millest omakorda suurima osa võtab riigimaanteede ehitus ja remont ning Rail Balticu arendus.

"Näiteks liiklusohutuse mõttes on 50 objekti, mis on järgmisel aastal vaja ära teha – erinevate ristide ja väljasõitude ümberehitamised. Loomulikult  ka neljarealised maanteed. Ühe korraliku 10–20-kilomeetrise lõigu ehitamine võib võtta kaks kuni kolm aastat, jätkatakse nende objektidega, millega see aasta juba alustati," lausus transpordiameti peadirektor Kaido Padar.

Valmis peaks saama rahvakeeli öelduna Ussisoo lõik Tallinna-Tartu maanteel ja samal maanteel Kärevere 4,4-kilomeetrine lõik, ütles Padar.

Investeeringud sõltuvadki sellest, millisesse etappi on objektide valmimisega jõutud. Näiteks on tööd algusfaasis Rohuküla sadama kaiga ja Pärnu-Uulu 2+2 tee ehitusega.

Ka Rail Balticu arendamine saab aasta-aastalt üha enam hoogu sisse, sestap suurenevad ka investeeringud sellesse projekti. Lennundus ja merendus saavad juba vähem tähelepanu.

"Kui lennunduses ei ole selliseid investeerimise kohti, lennundus on ikkagi puhas ohutus ja järelevalve ja  turvalisus, siis merendus näiteks saab neli miljonit. Seal on sees Hundipea sadam, seal on sees Rohuküla kai, seal on sees Keri torn poole miljoni euroga," lausus Padar.

Üsna suur summa, pea kümme miljonit eurot läheb maade omandamiseks ja projekteerimiseks.

"Natuke alla kümne miljoni on maade omandamiseks ja projekteerimiseks mõeldud raha, mis on hästi suur summa, aga tee-ehitus teadupärast on väga pikk protsess, sest ainuüksi projekteerimine pluss maade omandamine võib võtta neli aastat. Täna on meil sahtlis 180 kilomeetri teid, mida me tahaks valmis projekteerida," rääkis Padar.

Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben juhtis tähelepanu, et riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute osakaal Eesti majanduses tervikuna on umbes viis protsenti ja see on läbi ajaloo püsinud suhteliselt stabiilne. 

"Sellel aastal see juba kasvas mõnevõrra. Järgmistel aastatel oluliselt enam ei kasva. Ja see, mis toimub kolme-nelja aasta pärast, seda me väga täpselt ei tea ja prognoosides on seal tegelikult väike langus. Nii et kui seitse-kaheksa protsenti, mis on see riigi investeeringute osakaal riigieelarvest, kasvab kaks korda, siis selle mõju majandusele ei ole ülemäära suur," ütles Aben.

Enamik riigieelarve investeeringuid tehakse aga siseriiklikest vahenditest, umbes 30 protsenti tuleb välisvahenditest. 

"Selle osakaal sellel ja järgnevatel aastatel suureneb taasterahastu juurdetulemise tõttu lisaks tavapärastele Euroopa Liidu vahenditele. Samas see kasv ei ole kaugeltki nii suur, kui see oli finantskriisi ajal, kus samuti riik erasektori vähese nõudluse kompenseerimiseks aktiivselt rakendas eurovahendeid ja väga edukalt. See on palju väiksem ja ka absoluutses mahus on need summad mõnevõrra väiksemad," lausus Aben.

Kuivõrd kriis sai mööda kiiremini kui arvati, siis  abirahad jõuavad kohale natuke liiga hilja, märkis Aben.