Huvigruppidel ja poliitikuil on riigieelarve koostamisel vähe otsustusruumi
Riigieelarve koostamisel on poliitikutel ning huvigruppidel suhteliselt vähe otsustamisruumi, sest hinnaguliselt kuni 80 protsenti kuludest on ette määratud. Eeskätt on see seotud mitmesuguste sotsiaaltoetustega.
Arenev majandus lubab suuremaid kulutusi ja juskui ka suuremat vabadust rahaga ümber käia, kuid kogenud rahandustegelane, endine minister ja praegune koalitsioonipoliitik Aivar Sõerd (RE) rõhutab, et suur osa riigieelarvest on ette määratud.
"Seda mänguruumi ei ole palju, kõik on juba seadustega ette määratud. Ma mäletan omal ajal, kui mina rahandusministriametit pidasin, siis oli lausa eraldi seletuskirjas välja toodud fikseeritud kulud, see protsent oli umbes 60-70. See vahemik oligi fikseeritud kulud ja siis vaba mängumaa. Tendents oli juba tookord kasvu suunas," rääkis Sõerd "Aktuaalsele kaamerale".
Järgmisel aastal kulub riigipirukast 28 protsenti edasiantavatele maksudele, 23 protsenti sotsiaal- ja 25 protsenti muudele toetustele. Tööjõu- ja majandamiskulusid on 14 protsendi jagu. Võrreldes varasemaga lõpeb kogumispensioni maksete peatamine, mis paisutab edasiantavate maksude jaotust seitse protsenti. Sotsiaaltoetused kasvavad seitse protsenti, nii ka pensionid ja vanematoetus. Töö- ja majandamiskulude pealt tahetakse aga kaks protsenti tagasi tõmmata.
Riigieelarve juht rahandusministeeriumis Regina Vällik selgitab, et ministeerium on fikseeritud kulude osa varem tõesti avalikustanud, kuid nüüd lisanduvad ka muud kulukomponendid, mida raske välja tuua.
"Me oleme erinevatel aegadel vastavalt vajadusele seda arvestust teinud. Eelkõige on seal all küll seadusest tulevad kohustused, on need siis pensionid, hüvitised, toetused, edasiantavad maksud. Aga sinna alla oleme me ka arvestanud riigiaparaadi ülevalpidamise selles osas, et selle jaoks, et need tehingud saaksid toimuma, peab siis olema kuskil üks asutus, üks ametnik. On vaja nii ülevalpidamiskulu, palgakulu ja sealt ongi see metoodika läinud üsna hägusaks, et milline nendest osadest on siin fikseeritud ja mida muuta ei saa. Seetõttu me enam seda otseselt iga-aastaselt ei tee ja ka ei avalikusta, aga me teame suurusjärguna, et see jääb 75-80 protsendi juurde," selgitas Vällik.
Eesti maksuseaduse järgi pole vaid kahel maksuliigil - käibemaksul ning raskeveokite maksul - nii-öelda lipikut juures, kus seda raha kasutada. Kõik muud maksud suunatakse seaduses määratud kuluvaldkonda. Nii on petlik lootus, et ühiskonnas oluliseks saanud rahavajadusi on võimalik siduda mingi kindla reegliga, samamoodi nagu näiteks riigikaitse puhul räägitakse kahest protsendist.
"Kui tullakse välja soovidega, et mingi valdkonna kulu siduda ära mingi protsendina SKP-st, siis tuleb mõelda sellele, et kuhu me lõpuks niimoodi välja jõuame. Ongi. Enne kui riigieelarve riigikokku jõuab, on juba kõik seadustega ja protsentidena ette ära antud. Selle peale peame mõtlema," üles Sõerd.
Toimetaja: Merili Nael