Tartus elava Julia kolmandas klassis käiv poeg on terve kui purikas, siiski on ta enamiku septembrist kodus istunud. Ja kuna kontaktõppes olevad koolid kodusolijatele veebitundi võimaldama ei pea, on poiss pidanud suutma õppida omapäi, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Me septembrikuu jooksul saime juba teise teavituse ja septembrikuu jooksul juba teine kord istume karantiinis või isolatsioonis. Raskus on selles, et me ei tea, kuidas üldse edasi oma elu planeerida, kuidas tööl käia, sest kunagi ei tea, kas homme sul laps tuleb ja tal on jälle isolatsioon. Isegi see lihtsustatud isolatsioon ka midagi lihtsamaks ei tee. Kuna kontaktne laps oli just trennis, siis tuli välja, et kooli ta ei tohi minna," rääkis Julia.

Kui aga poiss oleks nakatunuga kokku puutunud koolis, võiks ta seal edasi käia.

Isolatsioonireeglite sasipundar ilmestub hästi Aura veekeskuse ujulas. Seal käivad nii kooligrupid, kellel on ujumine osa õppetööst, kui on ka ülelinnalised ujumistrennid. Kui oma klassiga tohib lähikontaktne laps Aurasse minna, siis koolivälise ujumistrenniga mitte. Nii ongi huviringid ja trennid praegu koolidest kehvemas olukorras.

"Ma julgen öelda, et sel sügisel on puudumisi tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel. See mõjutabki kõige rohkem spordivõistlusi, kellel on võistlusteks ettevalmistused, ja samas ka n-ö algõpperühmasid, kus lapsed õpivad iga päev midagi väga uut ja kust puudumine mängib suuremat rolli," selgitas Ujumise Spordiklubi õppekoordinaator Helerin Koppel.

Samamoodi isolatsioonireeglite tõttu on ka Tähtvere Tantsukooli igas trennitunnis osa lapsi Zoomi kaudu.

"Kui lapsed on lähikontaktsed, siis tegelikult see, kui nad tulevad huvikooli, ei muuda väga palju. Ikkagi, kui nad jälgivad seda, kui neil on haigustunnused, nad jäävad koju ja teatavad. Ma arvan, et piirangud ei ole päris õiglased võrreldes üldhariduskoolidega. Huvikoole peaks arvestama samaväärselt nagu üldhariduskoole," kommenteeris tantsureener Berit Piir.

Ühelt poolt mõjutab puudumine võistlusi ja esinemisi, veelgi enam aga laste motivatsiooni. Tähtvere tantsuklubis on võrreldes eelmise sügisega 30-40 protsenti vähem lapsi, sest piirangute ajal tantsijarollist loobujaid oli palju.

"Kui nad ei või olla, kui nad peavad läbi Zoomi tegema neid tunde kaasa, siis see kindlasti võtab neil motivatsiooni alla, nad tunnevad, et nad jäävad maha, nende sõbrad on kaugel, nende usaldusisik, kes on tihtipeale juhendaja, on ka eemal. See võib lõpuks viia selleni, et lapsed soovivad loobuda, nad tunnevad, et nad ei ole enam osa sellest suuremast tervikust, mida me oleme siin loonud," selgitas Piir.

Samasugune seis nagu tantsukoolis, on kõigis huviringides. See tähendab, et lihtsustatud isolatsiooni ajal ei tohi laps minna ka välistrenni jalgpalli mängima või kergejõustikku tegema.

Nii on ka Julia poeg kogu septembri vaid oma koduaias jalgpalli tagunud, samal ajal kui ema maksab igakuist jalgpallitrenni tasu.

"Praegu ongi suur küsimus, et kas me hakkame trennis sel aastal üldse käima, sest maksud me ikka maksame trennide eest, aga ta juba teist korda istub septembrikuu jooksul kodus. Ainult mõned korrad on saanud trennis käia. Me lihtsalt maksame kinni kõik need maksud, aga ei saa trenni teha," tõdes Julia.

Reeglite erisus huvikoolide ja üldhariduskoolide vahel on seatud eelkõige koolide jaoks, et tagada kindlus, et sinna ei jõuaks nakatumised väljaspoolt.

"Tegelikult see lihtsustatud karantiin on suunatud vanematele. Meie oleme saatnud sõnumi, oleme saatnud mitu selgitavat kirja selle kohta, mida lihtsustatud karantiin tähendab. Õpetajad on lastele rääkinud, aga kurb tõsiasi ongi see, et osad pered peavad väga ontlikult sellest kinni ja siis teised lapsed tulevad järgmisel päeval kooli ja räägivad, et nad käisid ikkagi trennis ja muusikakoolis. Siis tekib selline kurbus hinge, et pingutame, aga kas see päriselt toimib ka," rääkis TäheTERA kooli direktor Karen Kärtmann.

Lapsevanemad ootavad aga, et terviseamet annaks selgeid juhiseid. Ametile endale tunduvad reeglite erisused paraku üle jõu käivat.

"Sain teavituse pühapäeval õhtul. Seal oli kirjas, et lihtsustatud isolatsioonis on laps. Kohe hakkasin mõtlema, et kas tohib või ei tohi minna kooli, siis helistasin terviseametisse. Nad ütlesid, et kuna teil ei ole rohkem mingeid sõnumeid saanud, siis arvatavasti olete koolis saanud ja kooli võib minna. Tegelikult ta ei tea seda, sest nad ei kontrolli seda otseselt. Nad lihtsalt oma teadmiste järgi. Siis ta käis paar päeva ja siis tuli ikkagi välja, et ei tohi minna, sest kontakt oli justnimelt trennis," selgitas Julia.

Et eristamine, kas laps puutus nakatunuga kokku koolis või trennis või hoopis kinos, toob pigem juurde segadust, tõdes ka teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Tema sõnul võiks jõuda juba olukorrani, kus kooli- ja lasteaialaste seas lähikontaktseid enam ei kaardistata ehk koju peaksidki jääma ainult haiged lapsed, mitte nendega kokkupuutunud. Seda enam, et praegu nakatutakse peamiselt siiski kodus ning koolis haigestunud moodustavad kõigist nakatunudest umbes üheksa protsenti. Enamasti on nad ka haigustunnustega.

"Jah, võiks vaadata, et üks asi on kodune kontakt, siis peab tõesti koju jääma. Kui kodus on õde-vend või ema-isa haiged, siis ei tohiks koolis edasi käia. Aga need, mis on koduvälised kontaktid, võiksid ühised reeglid olla. Kui mõni laps ongi trennis kontaktne, siis ta nii kaua võib edasi käia, kui tal tekivad haigussümptomid," rääkis Lutsar.

Ka terviseamet tegi möödunud nädalal sotsiaalministeeriumile ettepanekud lõpetada koolilaste seas testimine ja lähikontaktsete isoleerimine. Ent kas ja kui kiiresti leevendusteni jõutakse, sõltub juba riigiaparaadist.