USA on mures Hiina provokatiivse tegevuse pärast Taiwani lähistel

Taiwani kaitseministeeriumi avakdatud foto Hiina PLA J-16 hävituslennukist.
Taiwani kaitseministeeriumi avakdatud foto Hiina PLA J-16 hävituslennukist. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

USA taunis pühapäeval Hiina provokatiivset ja destabiliseerivat sõjalist tegevust Taiwani lähistel. Reedel tungis 38 Hiina hävitus- ja pommituslennukit Taiwani õhukaitsetsooni.

"USA on väga mures Hiina Rahvavabariigi provokatiivse tegevuse pärast Taiwani lähistel, mis on destabiliseeriv ja õõnestab piirkondlikku rahu ja stabiilsust," ütles välisministeeriumi kõneisik Ned Price avalduses.

Taiwan süüdistas pühapäeval Pekingit kiusamises ja piirkondliku rahu rikkumises.

Peking tähistas reedel Hiina Rahvavabariigi asutamise aastapäeva seni suurima jõudemonstratsiooniga Taiwani vastu, kasutades selleks 38 sõjalennukit, mille hulgas oli ka tuumavõimekusega pommitaja H-6. 

23 miljoni elanikuga demokraatlik Taiwan elab pideva Hiina sissetungiähvarduse saatel, sest Peking on lubanud saare vajadusel kasvõi jõuga üle võtta.

President Xi Jinpingi juhtimisel on Hiina sõjalennukid asunud pea igapäevaselt Taiwani õhutõrje tuvastustsooni (ADIZ) tungima.

Kuid reedene pealetung kutsus esile Taipei eriti terava etteheite.

"Hiina on olnud sõjakas ja kahjustanud piirkondlikku rahu, pannes samal ajal toime palju kiusuakte," rääkis peaminister Su Tseng-chang laupäeval ajakirjanikele. "On ilmne, et maailm, rahvusvaheline üldsus, on Hiina sellise käitumise suhtes üha taunivam," lisas ta.

Taiwani kaitseministeerium saatis oma lennukitele hoiatusteate, kuna reedel sisenes saare edelaosas õhutõrje tuvastustsooni 22 Hiina hävitajat, kaks pommitajat ja üks allveelaevade vastane lennuk. 

Teine laussissetung 13 lennukiga toimus reedel vastu ööd ning kokku lendas päeva jooksul Taiwani tsoonis 38 lennukit. Sellele järgnes veel 20 lennuki sissetung laupäeval.

Taiwani õhutõrje tuvastustsoon ADIZ ei kattu Taiwani territoriaalse õhuruumiga, vaid on laiem, kattudes osaliselt Hiina kaitsetuvastustsooniga.

Samal nädalal, kui Hiina Taiwanile oma jõudu senisest veel enam näitas, süüdistas Peking Suurbritanniat "kurjades kavatsustes ja sabotaažis", kuna Briti sõjalaev läbis kitsa väina Taiwani ja mandri-Hiina vahel.

Hiina peab seda veeteed enda omaks, nagu suuremat osa Lõuna-Hiina merest, kuid enamus riike leiab, et tegemist peab olema kõigile avatud rahvusvaheliste vetega. 

Peking on survet Taiwanile tugevdanud alates 2016. aasta valimistest, mille tulemusel tõusis seal presidendiks Tsai Ing-wen, kelle meelest on saar juba iseseisev ja seda ei saa pidada Hiina osaks.

Mullu tegid Hiina sõjalennukid Taiwani kaitsetsooni 380 sisselendu, aga tänavu on neid olnud üheksa esimese kuuga juba üle 500.

Varasem sissesõitude rekord oli 15. juunil, mil Taiwani ADIZ-i piiri ületas 28 lennukit.

Xi on öelnud, et Taiwani saamine mandri-Hiina osaks on "vältimatu".

Taiwani kaitsmine on muutunud USA ja üha rohkemate lääneriikide jaoks järjest olulisemaks küsimuseks. Selle nimel püütakse koos USA-ga edendada "navigatsioonivabadust" Lõuna-Hiina merel ja Taiwani väinas.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: