Joe Bideni administratsioon andis korralduse blokeerida riikliku julgeoleku kaalutlustel radioaktiivse kütuse eksport Hiina riigifirmale China General Nuclear Power Group. Korraldus jõustus septembri lõpus. 

Bideni administratsiooni samm tugevdab veelgi endise presidendi Donald Trumpi kehtestatud poliitikat, kus piirati tuumatehnoloogiaga seotud eksporti Hiinasse. 

USA eksperdid kardavad, et Hiina uue põlvkonna elektrijaamad võivad toota suures koguses plutooniumi, mida saab kasutada tuumarelvade valmistamiseks, vahendas The Times. 

Peking väidab, et nende tuumaenergiaprogramm pole seotud sõjaliste eesmärkidega.

Peking suurendab tuumalõhkepeade tootmist. USA hinnangul plaanib kompartei tuumalõhkepeade arvu vähemalt kahekordistada. Hetkel on Hiinal umbes 200 tuumalõhkepead. 

Eelmisel aastal väitis kompartei ajalehe Global Times peatoimetaja Hu Xijin, et riik peaks oma varusid laiendama kuni 1000 tuumalõhkepeani.

USA ja Hiina vahel on viimastel päevadel pinged kasvanud. Peking saatis nädalavahetusel 56 hävitus- ja pommituslennukit Taiwani õhukaitsetsooni.

Kolmapäeval kohtuvad Šveitsis ka USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ja tema Hiina kolleeg. Tegemist on Sullivani esimese näost näkku kohtumisega kõrge poliitbüroo liikmega. 

Taiwan on de facto iseseisev alates 1949. aastast, kuid Hiina näeb seda enda provintsina ja on lubanud korduvalt selle vajadusel jõuga tagasi võtta.