"Me loodame väinaüleste suhete paranemist ega tegutse tormakalt. Aga mingit illusiooni, et Taiwani rahvas paindub Hiina surve all, olla ei tohi," rääkis Taiwani president Tsai Ing-wen riigi aastapäeva puhul peetud kõnes.

"Me jätkame oma riigikaitse tugevdamist ning demonstreerime oma valmisolekut ennast kaitsta, et keegi ei saaks meid sundida asuma teele, mille Hiina on meie jaoks valmis pannud. Seda seeetõtti, et Hiina valmistatud rada ei paku Taiwanile ei vaba ega demokraatlikku arenguteed, samuti suveräänsust meie 23 miljonile inimesele," lisas Taiwani president.

Hiina president Xi Jinping ütles laupäeval, et "rahumeelne taasühinemine" Taiwaniga tuleb igal juhul, kuid hoidus otseselt jõuga ähvardamisest. Kommunistliku riigi juhi sõnavõtt järgnes suure arvu Hiina sõjalennukite sisenemisele Taiwani kaitsetsooni nädal tagasi, mis suurendas rahvusvahelise üldsuse muret võimaliku sõja puhkemise pärast. "Rahvusliku taasühinemise teostamine rahumeelsete vahenditega teenib rahva kui terviku huve, sealhulgas meie vendade huve Taiwanil," ütles Xi Hiina keisririigile lõpu teinud ja Hiina Vabariigi loomisele viinud Xinhai revolutsiooni 110. aastapäeval. 

Hiina Vabariigi nime kannab praegu Taiwan, kuhu lüüa saanud Hiina rahvuslased pagesid pärast seda, kui Mao Zedongi juhitud kommunistid võitsid 1949. aastal kodusõja ja rajasid Hiina Rahvavabariigi. 

Peking on survet Taiwanile tugevdanud alates 2016. aastast, mil seal võitis presidendivalimised saart iseseisvunuks pidav Tsai Ing-wen.

Taiwani kaitseminister ütles pärast 150 lennuki tungimist Taiwani kaitsetsooni eelmisel laupäeval, et pinged Hiinaga on nelja aastakümne suurimad.