"Insight": Narva noored riskivad mahajäetud majades eluga

Põleng Narva vanas tudengite ühiselamus ehmatas naabermaja elanikke tõsiselt, sest mahajäetud hoone oli juba ammu teismeliste "uurimisobjekt". Ohtlike hoonete põlengud on sageli alaealiste kätetöö, kuid pahatihti on raske sundida omanikku hoonet lammutama ning kuni seadusandjad lahendust otsivad, riskivad lapsed oma eluga, edastab ETV+ uuriv saade "Insight".

Kahe nädala eest kõlas Narvas Kerese tänaval tugev plahvatus. Minuti pärast põles mahajäetud ühiselamu lahtise leegiga. Vastasmaja elanikud meenutavad, et plahvatus oli nii tugev, et naabermajade aknad klirisesid. Mahajäetud hoones oli plahvatanud gaas.

Öösel pidas politsei kinni kaks meest, kes olid oletatavasti alkoholi tarbinuna tunginud mahajäetud majja.

"Üks neist tõmbas välja gaasitorud, põhjustades sellega gaasilekke. Mõne aja pärast süütas ta tulemasina ja toimus plahvatus. Üks neist meestest on praegu haiglas," jutustab Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi.

Inimeste elu ohtu seadva plahvatuse korraldamise eest võib saada kuni viis aastat vabadusekaotust. Politsei algatas kriminaalasja.

Tunnistajad vastasmajast

Vastasmaja elanike arvates oli tegu teismeliste kätetööga. Tulekahju ajal oli hoones palju noori.

"Abikaasa nägi, et majast jooksis välja mitu inimest, mitte kaks, nagu meedias kirjutatakse. Neid oli neli või viis. Üks poiss ei jõudnud ära joosta ja politseinik sai ta kiiresti kätte, sundis käed kuklale panema ja põlvili laskuma. Poiss oli väga erutatud, muretses ja nuttis. Arvasin, et mõni tema tuttav jäi majja sisse," meenutab üks elanikest.

Öeldut kinnitavad ka teised elanikud. Nad nägid põlenguööl ühiselamu kõrval noortejõuku, mis jälgis toimuvat eemalt.

Vana ühiselamu kuulub Tartu Ülikoolile. Elu selles peatus aasta tagasi, mil kõigest mõne sammu kaugusel avati Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühine õppe- ja majutushoone, kuhu majutati kõik üliõpilased.

"Hoone on sisuliselt konserveeritud, seal pole kütet ega vett. Elekter on sees, kuid majauksed olid kinni, samuti esimese korruse aknad," selgitab Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel.

Gaasi- ja veesõlmed võivad mahajäetud hoonetes olla, kuid nende kasutamine on keelatud.

"Seal ei saanud gaasi olla. Hoone on gaasivõrgust lahti ühendatud. Võib-olla on kuskil seal lähedal teine gaasitoru. Ma ei saa väita, et probleem ei ole üldse gaasivõrguga seotud," ütleb Heiki Pagel.

Ohtlik naabrus

Kohalikud räägivad, et mahajäetud hoone oli juba ammu muutunud noorte tõmbekeskuseks. Inimesed on näinud teismelisi sinna mitmesuguseid mänguasju toimetamas ning majast pesumasinaid ja muud olmetehnikat välja viimas. Sellest on korduvalt teatatud ka politseisse.

"Kutsusime politsei kohale. Nad tulid, ajasid lapsi mööda katust taga. Maja kõrval seisus noortejõuk, neile ei pööratud mingit tähelepanu. Seda oleks võinud ette näha. Mitte meie üksi ei helistanud, helistajaid oli teisigi," meenutab naine kõrvalmajast.

Politsei on noorte koerustükkidega kursis ning on korduvalt elanike kaebustele reageerinud.

"Alaealistega on meil see probleem, et nad otsivad seiklusi. Proovivad sisse saada, neile on see atraktiivne," selgitab Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi.

Endine ühiselamu läks põlema esimest korda, kuid olukorda ei saa kuidagi rahulikuks nimetada. Põlenud majast kõigest mõne meetri kaugusel on teine mahajäetud hoone, mis on viimase aasta jooksul põlenud juba neli korda.

"Sel aastal on Narva mahajäetud majades olnud juba neliteist põlengut, mille põhjus on huligaansus. Juhtumid, kus asotsiaalid või kodutud teevad mahajäetud hoonetes tuld, on väga harvad. Peamiselt on väljakutsed seotud huligaansusega," räägib päästeameti ohutusjärelevalve büroo peainspektor Artjom Ivanov.

"Kõige tavalisem probleem on see, et noored joovad ennast täis ja teevad lollusi," kinnitab Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi.

Seni on noorte vallatused kulgenud ohvriteta, kuid veenmismeetodist teismeliste puhul ei piisa. Majad tuleb muuta uudishimulikele alaealistele ligipääsmatuks. See on majaomaniku kohus. Pärast põlengut ümbritseti vana ühiselamu taraga. Maja külge ilmusid kaamerad ja liikumisandurid.

"See konkreetne hoone ei kujuta endast kõige suuremat probleemi. Mahajäetud ühiselamus olid vähemalt uksed ja aknad kinni löödud," ütleb Indrel Püvi.

Suleti, kuid ei lammutatud

Kuni tülika kinnisvara omanikud sulgevad ukseavasid vineeriga ja panevad mittevajaliku vara valve alla, riputavad alaealised internetti videosid, kuidas maja valvavaid turvamehi jälgivad ülakorrustelt lapsed.

"Inimeste turvalisuse mõttes oleks kõige adekvaatsem ja omanikule kõige kasulikum lammutada hoone maha või teha korda, et seda saaks kasutada," ütleb päästeameti ohutusjärelevalve büroo peainspektor Artjom Ivanov.

Omanikku on aga keeruline sundida hoonet maha lammutama, kuna tegemist on eraomandiga. Pärast Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühise õppe- ja majutushoone valmimist majutati kõik Tartu Ülikooli tudengid uude majja, ühiselamu aga lubati lammutada. Kuid akadeemia on tegutsenud juba terve aasta, lammutamisest pole aga veel midagi kuulda.

"Sulgesime hoonesse sissepääsu taraga, võtsime kogu territooriumi valve alla, kuid pikemas perspektiivis üritame selle mittevajaliku vara ära hinnata ja maha müüa," selgitab Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel.

"Meie saame teha ainult reide, ettekirjutusi ja trahve, kuid kõik meie meetmed on ajutised. Need toimivad kuu või kaks. Omanik sulgeb sissepääsud mingi vineertahvliga, kuid kuu või paari pärast lõhuvad noored selle ära, ronivad sisse ja hakkavad jälle tuld tegema," ütleb päästeameti ohutusjärelevalve büroo peainspektor Artjom Ivanov.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: