35 meetri pikkune ja seitse meetrit lai Koit on suuremgi kui praegu Piirissaare ja mandri vahelist liini teenindav praam Koidula. Sellise vana ja suure töölaeva sisevetes juhtimine on kapteni jaoks omaette katsumus.

"Sisevetel meie oleme harjunud väiksemate laevadega sõitma ja peab harjuma. Sellega peab arvestama, et pidama saamised ja liikumised on hoopis teised kui väiksema laevaga, see võtab omajagu harjumist," rääkis nooremkapten Siim Leenurm.

Koiduga sarnaseid tankimootoriga raudlaevu ehitati 70-ndatel siinsamas Tartu Sadamas kokku seitse tükki. Koit on neist ainus, mis veel Eestis alles.

"Kuna kõik need laevad on väga ajaloolised ja ei saa lasta niimoodi ajalool raisku minna. Siis on vaja need ära taastada ja alles hoida," rääkis Leenurm.

Ühelt poolt säilitati remondiga laevanduspärandit, teisalt aga on nõudlus sellise liivapraami jaoks olemas. Äsja alustaski Koit taas uue hooga tööd, sõites Laaksaare sadamast Suurt Peipsi järve ja Lämmijärve ühendavasse Eesti Väravate laevateele.

"See on Eesti sisevete üks tähtsamaid kanaleid, mis ühendab Peipsi ja Lämmijärve. Et vabalt liikuda läbi Eesti vete, siis ongi see kanal. Kui see on kinni, siis tuleb minna läbi Venemaa," selgitas Eesti Väravate kanali süvendustööde ekskavaatorijuht Kaido Vaik.

Viimati süvendati kanalit 2008. aastal. Kuna sisevetes enam nii suuri töölaevu ei liigu ja erinevalt 1970. aastatest enam kohapeal laevu ei toodeta, sai Koidu renoveerimisega taas üle pika aja liivakaevamist jätkata.

"Eesti Väravate süvendustööd on juba kaua aega edasi lükatud. Kuna ei ole olnud ühtegi suuremat laeva, millega seda liiva siit ära vedada. Sügisesel ajal, kui on madal veetase, siis on olnud olukordi kus on suuremate laevadega läbi Venemaa tarvis olnud sõita, et saaks üldse Lämmijärvele tulla," rääkis Leenurm.

Liivavedamine ei saa olema Koidu ainus töö. Näiteks kui Piirissaare praam Koidula peaks minema remonti, loodavad laevamehed asenduseks reisijaid sõidutama panna just Koidu.