Haiglaravi vajavate patsientide arvu mõõdukas kasv uusi piiranguid veel ei too

Mari-Anne Härma
Mari-Anne Härma Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Terviseameti prognoosi järgi on Eestis oktoobri lõpus 1500-1700 nakatunuga päevad, kuid haiglaravil on sel ajal 450 patsienti ehk nakatumine kasvab Eestis kiiremini kui haiglaravi vajavate patsientide hulk.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma rääkis riigikogu erikomisjoni istungil, et aasta tagasi läks haiglaravi nakatumisega üheskoos üles, kuid praegu on tänu vaktsineerimisele haiglaravi vajavate patsientide hulk väiksem.

"See annab meile aega juurde," sõnas Härma. Ta tõi näiteks, et kui 11. oktoobri seisuga oleme nakatumisega kõrge taseme teises pooles, siis haiglaraviga alles ületasime keskmise taseme.

"Nakatumiskordaja R on praegu 1,2, mis tähendab, et oktoobri lõpus on meil 1500, 1600 ja 1700 nakatunuga päevad. Haiglas on aga siis 450 patsienti. Kui jõuame 600 patsiendini haiglas, on olukord halb."

Maksimaalne koroonahaigete arv haiglaravil oli Eestis tänavu 5. aprillil, kui koroonaviirusega oli haiglaravil 727 patsienti. Maksimaalne hospitaliseerimiste arv päevas oli 30. märtsil - kui haiglasse toodi 104 patsienti.

Kui Eesti jõuab nn punasesse tasemesse, tuleb Härma sõnul hakata võitlema erakorralise abi säilimise eest.

Komisjonis küsiti ka terviseameti seisukohta võimalike piirangute kehtestamise kohta, et nakatumist pidurdada. Härma vastas, et terviseamet on oma seisukohad riigikantseleile juba esitanud, nagu ka mitmed teised asutused ja ministeeriumid.

"Eile (pühapäeva - toim) õhtul oli meil piirangute arutelu. Tean, et ka valitsus eesotsas peaministriga arutab seda sel nädalal," sõnas Härma. Ja lisas, et kuna haiglaravi vajavate patsientide hulk ei kasva nii kiiresti kui nakatumised, ei rutata uusi piiranguid kehtestama. Haiglaravi vajavad aga ennekõike vaktsineerimata inimesed.

Kui koroonaviiruse leviku riskitase jõuab Eestis punasesse, tuleb Härma sõnul kasutusele võtta siiski sellised piiravad meetmed, mis soodustavad esmakordselt vaktsineerimata ja riskigruppide vaktsineerimise kasvu.

"Teiseks peavad meetmed olema lühiajalised, aga efektiivsed. Seda selleks, et tagada plaaniline ja erakorraline abi," sõnas Härma.

Kolmandaks tõi ta välja selle, et majandus peab säilima avatuna nii palju kui võimalik.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: