Teadusnõukoda pooldab vaktsineerimata inimestele karmimaid piiranguid
Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul pooldab nõukoda oluliselt karmimaid piiranguid vaktsineerimata inimestele. Lisaks tehakse valitsusele ettepanek anda antikehadega inimestele lühiajaline tõend haiguse läbipõdemise kohta.
"Ega me välistada ei saa, et mingisugused piirangud tuleb kehtestada, kui olukord niimoodi edasi läheb, et vaktsineerimine üldse ei edene ja nakatumine väga hästi edeneb," kommenteeris Lutsar ERR-ile esmaspäevast teadusnõukoja kogunemist, kus oli arutluse all uute piirangute kehtestamine.
Lutsar leidis, et oluliselt tõhusamad piirangud tuleks kehtestada ennekõike vaktsineerimata inimestele, kuid reaalsuses võivad need puudutada kõiki.
"Kui olukord läheb väga hulluks, saavad paratamatult piirangutega pihta ka need inimesed, kes on kõik väga korralikult teinud ja ennast vaktsineerinud," möönis ta.
Lutsar lisas, et teadusnõukoda arutas ka, kuidas siseriiklikult aktsepteerida seda, kui inimesel pole tõendit koroonaviiruse läbipõdemise kohta, kuid on olemas antikehad.
Eelmisel nädalal andis Tallinna halduskohus õiguskaitse seitsmele inimesele, millega said SARS-CoV-2 antikehadega vaktsineerimata inimesed läbipõdenute staatuse olenemata positiivse testi eelnevast olemasolust
Seitse kaebajat ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud, ent on selle haiguse läbi põdenud rohkem kui 180 päeva tagasi ehk on teisisõnu inimesed, kellele valitsuse korraldusega kehtestatud erinevad piirangud täielikult kehtivad. Kõik nimetatud inimesed esitasid kohtule koos kaebusega SYNLAB Eesti OÜ väljastatud tõendi, mis kinnitab antikehade olemasolu nende veres.
Halduskohus asus seisukohale, et seni kohtule edastatud andmetel puudub mõistlik põhjus kohelda neid inimesi teistmoodi kui neid inimesi, kes on vaktsineeritud või kes on tõendatult COVID-19 haiguse läbi põdenud viimase 180 päeva jooksul.
"Vaatasin kõige uuema kirjanduse läbi," selgitas Lutsar. "Kõik ütlevad sedasama: me ei tea, missugune see antikehade kontsentratsioon peab olema, et see annaks immuunkaitse. Samas tõdevad kõik, et muudmoodi antikehasid ei saa, kui viirusega kokku puutudes."
Seetõttu lubas Lutsar tõendi andmise ettepaneku valitsusele teha, kuid rõhutas, et lahendust on võimalik aktsepteerida ainult Eestis.
Haiglad piiravad plaanilist ravi, kuna eakad ei ole vaktsineeritud
Lutsar selgitas, et olukord haiglates on tõsine, sest kuigi eesmärk oli sel hooajal hoida haiglad töövõimelisena, on selgelt näha, et sinna jõuab juba praegu palju koroonaviirusega inimesi.
"[Tartu Ülikooli] kliinikum juba vähendas plaanilist ravi ja ilmselt hakkab see varsti sündima ka teistes maakondades," sõnas Lutsar.
"See on nüüd niisugune õnnetus, mis hüüdis tulles. See, et meie vaktsineerimise tase riskigruppides on väga madal, see ei ole kellelegi uudiseks."
Lutsar nõustus, et ka Põhjamaades kasvab nakatunute ja haiglaravi vajajate arv, kuid tõi välja, et Soomes, Rootsis ja Norras haigestuvad valdavalt noored inimesed ning eakate haigestumist sisuliselt ei ole. Seevastu Eestis haigestuvad just eakad.
Ta lisas, et võrreldes Läti ja Leedu, või ka Bulgaaria ja Rumeeniaga ei ole eakate haigestumine Eestis küll nii suur probleem, kuid samas möönis, et vaktsineerimise olukord näiteks Lätis, kus juba kehtestati oluliselt karmimad piirangud, ei ole oluliselt halvem kui Eestis.
Rahvakogunemistest tuleks hoiduda
Lutsar ütles, et lisaks vaktsineerima minemisele tuleb viiruse leviku piiramiseks hoida kinni ka kehtestatud reeglitest.
"Mulle pidevalt öeldakse, et kaubanduskeskustes kannab maski kolmandik inimesi, mitte kõik," tõi Lutsar välja ühe näite probleemist, kus inimesed kehtestatud reeglitest kinni ei pea.
"Praegu on ilmselt aeg, kus tuleb väga sügavalt mõelda, kas seda pidu, mis mul nädalavahetuseks planeeritud on, ikka vaja on. Rahvaste kogunemisi saab igaüks ise ka kohe vähendama hakata."
Lutsar ütles, et uuringud on näidanud, kuidas vaktsiinide efektiivsus aja jooksul nõrgeneb, kuid hoiab siiski ära raske haigestumise.
"Ma olen sellega väga nõus, et kui lapsed haigestuvad koolis ja satuvad koju, kus on vanemad-vanavanemad vaktsineeritud, siis isegi kui nad nakatuvad, põevad nad suhteliselt kergelt – neil on köha-nohu," selgitas ta.
"Koolide väga suur lahtihoidmise võti on selles, et need inimesed, kellega lapsed kokku puutuvad, oleks vaktsineeritud."
Toimetaja: Karel Vähi