"Valimisstuudios" võtsid tartlased teemaks linnajuhtimise ja Süku asukoha

Foto: Kairit Leibold/ERR

"Valimisstuudios" arutlesid Tartu linnapeakandidaadid linna senise juhtimise, Süku võimaliku mahu ja asukoha, linnaruumi ja kultuuri teemadel.

Eesti 200 linnapeakandidaadi Kristina Kallase sõnul on Reformierakond 24 valitsemisaastaga väsinud ega juhi enam linna uuenduslikult, siiski on seda tehtud valdavalt hästi. "Kas tehakse julgeid riskantseid hüppeid, nagu näiteks uute ettevõtete, töökohtade loomine. Seal peab investeerima teatud kiirenditesse, või näiteks kultuurilinnaku ehitamisse, mis võiksid Tartule hästi mõjuda."

"Natuke on tunda Tartus seda ära vajumist, et kõik on hästi, aga Tartu ääremaastumise oht on päris suur täna," sõnas ta. 

Sotsiaaldemokraatide kandidaat Lemmit Kaplinski sõnul on saadud koalitsioonis osa nii särast kui kriitikast. Ta märkis, et Tartus on valitsemisel siiski võtmeks koostöö. "Tartus ikkagi kõik olulised otsused võtab vastu linnavolikogu. Tartu volikogus on 49 liiget ja peaaegu kõik otsused, mis on käinud minu haamri alt läbi, on võetud vastu enam kui 40 voliniku häälega," sõnas ta. 

Isamaa kandidaadi Tõnis Lukase sõnul on Reformierakond suutnud aastate jooksul oma huvid läbi suruda ja see pole teistele alati mugav olnud, mis on partneritega konflikte tekitanud. 

Maksumaksjad liiguvad linnast välja

Klaasi sõnul on valglinnastumisega seotud suured teemad kõige paremini lahendatavad ühe omavalitsuse sees. 

Kallase sõnul ei lahenda linna pidev laienemine valglinnastumisega kaasnevaid probleeme. "Ma ei tea, kas selleks peab omavalitsust piire lõputult laienema, vast lõpetame sellega, et kogu Eesti on üks suur omavalitsus. Tartu linna roll peaks olema see, et teeme Tartumaa ja ümbritsevate omavalitsustega ühise transpordivõrgustiku ja koolivõrgustikku arendame ühiselt," sõnas ta. 

Lukase sõnul liiguvad Tartu maksumaksjad linnast välja ja kuigi nad kasutavad ja kulutavad linna infrastruktuuri, aga raha viivad linnast välja. 

Keskerakonna linnapeakandidaadi Jaan Tootsi sõnul linnapiir nihkub ning selle juures kasvab mure koolide, lasteaedade ja transpordiga. "Praegu saab linn suure koormuse, sest tööl käiakse linnas. Tartu on viimase nelja aastaga 5000 inimese võrra väiksemaks jäänud, nad on kolinud maakonda, ega nad pole linnast kadunud," sõnas ta. 

Roheliste kandidaadi Johanna Maria Tõugu sõnul kolivad inimesed linnast välja, kuna linnas sees pole piisavalt rohelust ega tarbimisvaba ruumi ning valglinnastumise probleemi lahendamiseks tuleks sellega tegeleda. 

EKRE kandidaadi Loone Otsa sõnul on põhjuste seas, miks väikevallad ei tahaks ühineda Suur-Tartuks ka see, mis saab teenuste maksumusest. "Kas vallad, kus teenuseid doteeriti rohkem ja inimesed maksid teenuste eest vähem – näiteks lasteaia kõrge kohatasu, mis mõnes vallas on võrreldes Tartu 81 euroga 10, 30 eurot," rääkis ta. 

Südalinna kultuurikeskuse asukoht vajab veel arutamist

Lukase sõnul võib Südalinna kultuurikeskuse kesklinna ehitada, kui sellel on tasakaalustatud mahud, hea plaan ja ilus arhitektuur. "Need on sõjahaavad, mis seal on. Ega Nõukogude hävituslendurid ei saa praeguseni olla linnaarhitektid, keda me siiani austame. Need tuleb põhimõtteliselt korrastada ja väikeses mahus võib sinna ehitada," ütles ta. Planeeritud Süku on aga liiga suure ehitusmahuga ning praegu tuleks korda teha näiteks teised kontserdisaalid. 

Klaasi sõnul on Süku Tartule ja Lõuna-Eestile väga oluline ja ka riigi tasandil on selle rajamine ära otsustatud. 

Roheliste kandidaadi Tõugu sõnul peaks Süku rajama hoopis Sadama kvartalisse üle jõe ning selle rajamise arvelt rohealasid kaotada ei saa. Keskerakonna kandidaat Toots märkis, et riigi poolt otsustatud toetus ei näe ette, et selle peaks just konkreetsesse kohta rajama. 

Kallas juhtis tähelepanu, et selleks ajaks, kui keskuse ehitus algab, on ehitushinnad tõenäoliselt nii palju kerkinud, et selle rajamine planeeritud mahus poleks Tartule enam eelarveliselt võimalik. Kallase sõnul on küsimus, miks on selle ehitamine nii kaua viibinud. "Tartu eelarves raha on, kui see oleks prioriteet olnud, oleks selle sinna saanud," sõnas ta. 

Tootsi sõnul maksab linn oma eelarvest keskuse rajamiseks 10 miljonit, mis paneb mõtlema, kas on nii suurt hoonet Süku jaoks vaja. Otsa sõnul ei pea kultuurikeskust rajama just südalinna ja selle võiks viia lähemale Annelinnale. 

Teised väljapakutud krundid aga linnale ei kuulu ja Tartu linnavõim ei saa minna eraomaniku territooriumile, sõnas Klaas. 

Tõugu sõnul väheneb Tartu rohealade hulk kiiremini kui Tallinnas ja kesklinna rohealade säilimise eest peab võitlema. "Me ei räägi ainult keskpargist, vaid ka Sanatooriumi pargist, mille ehitussurve on väga suur, Ihaste metsast," sõnas ta. 

Klaasi sõnul toob üldplaneering rohealasid juurde. "Meil on ajalooline võimalus, riigikogu on Südalinna kultuurikeskuse hääletanud kultuuriobjektiks number üks Eestis, meile on eraldatud raha," sõnas ta. "Üldplaneering näeb ette, et pargist kuni 50 protsenti võib hoonestada. Arhitektuurivõistlus, keskkonnamõjude hindamine, kõik need on teemad, sealhulgas kliimaneutraalne hoone."

Kallase sõnul on otsustatud kaks asja: riigikogu on eraldanud keskuse rajamiseks raha, praegune on lahtine konkreetne asukoht ja maht. "Teine asi, mis on otsustatud kahjuks, et üldplaneeringuga 50 protsenti keskpargist on võimalik hoonestada. Numbritena paistab, et teine osa pargist jääb alles, aga kuna see maht on nii suur, siis ta kõrgub üle pargi. Tegelikult puud ja muu ala on ikkagi väga väike," sõnas ta. 

Kaplinski sõnul on kõige suurem keskkonnamõju valglinnastumisest ja Süku ümber kujuneva jalutatava linnaga saavutatakse suurem eesmärk keskkonnamõjus. Tõugu sõnul siiski ei paku Süku lahendust valglinnastumise probleemile, kuna ei lähenda peamisi probleeme, nagu vajadus lapsi kodust kaugele kooli vedada. 

Tootsi sõnul on lisaks Süku arutelule ka teisi olulisi kohti, näiteks on vaja korrastada Tartu turg. "See, et ehitatakse Tartu kesklinna ja võeti maha taksopark, tehti kuus uut maja, see on väga õige," rääkis ta. Planeeritud Süku asemel on võimalik rajada väikesed hooned parki kahjustamata. 

Klaasi sõnul on võimalik kõiki neid diskussioone jätkata detailplaneeringu koostamisel. 

Linnaruumis tarvis rattateid ja rohelust

"Tartu linnas kindlasti tuleb edasi minna ühistranspordi, jalgratta ja jalakäijate võimaluste arendamisega. Täna oleme olukorras, kus need liiklejagrupid tuleb turvaliselt eraldada, neile anda turvalised liiklemiskoridorid," sõnas Klaas, kelle sõnul on need lubadused kaetud Tartu ja Euroopa Liidu tõukefondidest taotletava rahaga. Kaplinski sõnul saab ka trammiliini teha tõukefondide toel. 

Kallase sõnul on Tartu jalgrattastrateegia ambitsioon väga madal, kuna selle siht on jõuda eesmärkideni aastaks 2040. Lukase sõnul on vaja lisada transpordivõrku ka väiksed bussiliinid, praegu on suurim oht ebaturvaliselt liikuvad jalg- ja tõukerattad. 

Otsa sõnul on transpordis oluline küsimus, kuidas Annelinna elanikud saaksid hommikul kiiresti teisele poole jõge, kus on koolid, haiglad ja töökohad. "Idee korras nad peaksid selleks kasutama süstikbusse, seda võiks kaaluda rohkem, kui on praegu kaalutud." 

Ühtlasi tuleks suunata rekad ära elumajade juurest ja hoolitseda, et jala, lapsevankriga või rulaatoriga liikujad saaksid aukudeta kõnniteedel liigutud. 

Lukase sõnul on vaja luua lennuühendused Riiga ja ka ühte sihtkohta Saksamaal, kas Frankfurti või Berliini. Ka roheliste esindaja sõnul on lennuühenduste järele vajadus, kuigi prioriteet peaks olema rongiühendus Riiaga. 

"See on kogu Lõuna-Eesti regiooni jaoks oluline teema. Ainult üheskoos saame me näidata mõlema riigi valitsustele, et selle järele on vajadus," sõnas Kaplinski. 

Kallase sõnul on seda majanduslikult raske põhjendada ja seetõttu peab Tartus olema nõudlus. "Tartu peab väga palju pingutama, et oleks põhjust Tartusse tulla," sõnas ta. "Selleks on ikkagi ettevõtluse arendamise, ka tootmise, tööstuse arendamine."

Kultuurivaldkond ootab palgatõusu

Klaasi sõnul on üheks murekohaks, et laululava ümbrust presenteeritakse praegu vaid kehalise liikumisega. "Laululava on sümboolne ehitis ja tegelikult tuleks kultuuri sinna rohkem viia," ütles ta.

Kallase sõnul on kultuurist rääkides kõigil huvi raha betooni valada ja ehitada, kuid keskenduma peaks esmalt  kultuuritöötajate palga maksmise võimekusele, mis jääb teistest piirkondadest alla. 

Otsa sõnul peab kui 2024. aastal kultuuripealinnaks saamise juures ka rahvakultuuri suunajatel olema kogemused, kuidas välismaalt seltskonda vastu võtta ja võõrustada. "Tuleks näidata, et meil on olemas ka suurepärane pärimuskultuur, sellest on debattides vähe räägitud, aga peaksime olema sellegi üle uhked. Oleks tarvis sinna panustada ja äratada ka noortes huvi," rääkis ta. 

Lukase sõnul kasvatab Eesti tugev huviharidus uusi kultuuriloojaid ja seetõttu on ka huvihariduses palgad oluline küsimus. "Huvihariduse juhendajate palgad – meie huvihariduse tase veel on väga hea,  peame hoidma neid inimesi seal ka," sõnas ta. 

Kallase sõnul on Tartu linna ülesanne tagada, et pooled linna õppima tulevad inimesed jääksid sinna ka edaspidi elama ning praegusel ajal linnast sama palju inimesi lahkub. "Tartu ei suuda enda juurde jäävalt meelitada inimesi, kes õppima tulevad," märkis ta. 

Kaplinski hinnangul on oluline, et Tartu paistaks ka välismaale avatud linnana. "Kuidas me presenteerime Tartut väljapoole, see on oluline rahvusülikooli jätkamiseks," sõnas ta. Kaplinski sõnul ei saa seetõttu ka EKRE-ga koalitsiooni minna, kuna nad on seda mainet rikkunud.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: