Külli Taro: valimised on ainult sisseastumiseksam

Foto: ERR

Poliitikute esimene suur komistuskivi näib olevat uskumus, et kui anda poliitiline suund kätte, siis hakkavad asjad lihtsalt juhtuma. Ei hakka. Elluviimise alahindamine on üks peamiseid põhjuseid, miks poliitikad läbi kukuvad ja valijatele lubatud head mõtted teoks ei saa, leiab Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Valimised meenutavad sisseastumiseksameid ülikooli. Mõlemal juhul keskenduvad kandidaadid esmalt sissesaamisele. Edasisele pingutusele mõtlevad vähesed. Mõni kandidaat on juba vana tegija, kes püüdleb uut võimalust. Teine värske ja entusiastlik uustulnuk. Mõnele on sissesaamine eluliselt väga tähtis küsimus. Teine tuli lihtsalt sõpradega kaasa.

Värsked tudengid võivad pärast õppetööga pihta hakkamist üllatusega avastada, et ülikooli sisse saada on palju lihtsam kui ülikoolis hästi hakkama saada. Nii võivad ka valituks osutunud rahvaesindajad leida ennast olukorras, kus häid plaane ja ilusaid ideid on kavandatust palju raskem realiseerida.

Vähestel on parlamenti või volikokku valituks osutudes privileeg keskenduda ainult enda valitud prioriteetidele. Samamoodi ei saa tudengid õppida ainult neile huvi pakkuvat. Kohustuslikud teemad ja rutiinne igapäevatöö võivad mõlemal esialgset õhinat oluliselt tagasi tõmmata.

Huvitav oleks poliitikutelt küsida, kuivõrd see, mida nad enne valimisi planeerisid võimule saades tegema hakata ja see, millega nad tegelikult tegelesid, kokku langesid. Usun, et soovid ja reaalsus võivad päris oluliselt erineda. Vaevalt oskas Kaja Kallas 2019. aasta parlamendivalimisteks valmistudes arvata, millises olukorras tal tegelikult tuleb peaministri tool üle võtta.

Valimistega ei saa raske töö läbi, siis alles tõeline pingutus algab.

Poliitikute esimene suur komistuskivi näib olevat uskumus, et kui anda poliitiline suund kätte, siis hakkavad asjad lihtsalt juhtuma. Ei hakka. Elluviimise alahindamine on üks peamiseid põhjuseid, miks poliitikad läbi kukuvad ja valijatele lubatud head mõtted teoks ei saa.

Nii juhtuski, et kiiruga enne valimisi Tallinnas maha joonistatud rattateed ei saanud nii positiivset vastuvõttu kui oleks võinud. Ebaõnnestunud elluviimine, keskkonnakahjulik ja läbimõtlemata lahendus rikkusid ära lõpuks ometi kaasaegse linnaruumi kujundamisele suunatud poliitilise eesmärgi.

Teine näide rakendusprobleemidest on vaktsineerimine. Koroonapandeemiaga võitluses oodati pikisilmi vaktsiinide valmimist ja saabumist. Sest vaktsiinid on ainus pikaajaliselt toimiv lahendus sellele kriisile.

Selge poliitiline otsus üldiseks kõigile kiirelt kättesaadavaks kaitsesüstimiseks oli olemas. Ent probleemid vaktsiinide kohaletoimetamise, süstimisele registreerimise ja hiljem soovijate leidmisega pole lubanud loodetud mõju saavutada. Riigi, kohaliku omavalitsuse ja erasektori koostöö juhtimise vajadusele ei pööratud piisavalt tähelepanu.

Kriitikutel on õigus, et traditsiooniline ülalt-alla, olemasolevatele protsessidele ja asutustele rajanev lähenemine alati ei tööta. See on sobiv rutiinsete tegevuste elluviimisel. Ent uudsete, kiiret lahendust ja koostööd eeldavate eesmärkide täitmiseks on lisaks põhimõttelise suuna ette näitamisele vaja ka poliitilist eestvedamist otsuste ellu rakendamisel.

Sarnasele mõttele viitas ka ETV "Valimisstuudios" Tartu linna teemadel debateerinud Kristina Kallas. Ta pakkus välja, et Tartu juhtimisel võiks võtta start-up'iliku lähenemise. See tähendaks konkreetse eesmärgi täitmisele pühendatud juhtimist, julgust katsetada uusi lahendusi, et olemasolevates struktuurides ja protsessides tegevused ära ei vajuks.

Eksperimenteerimise ja tavapärasest väljuvate lahendustega jaksab tegeleda muidugi siis, kui igapäevased põhitegevused on paigas. Rutiinse töö tähtsust alahinnata ei tohi.

Värskelt valitavate kohalike poliitikute tõeline eksam saab seega olema oma ideede elluviimine. Võimule saada on lihtsam kui võimul hakkama saada. Ei piisa üksnes headest ideedest. Vaja on ka valmisolekut teha tööd, mis alati huvi ei paku, au ja kuulsust ei too ega valimiskampaaniat läbi viies üldse plaaniski polnud. 


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: