Läänemal asuv Puise küla ja selle 50 majapidamist on üks piirkondi Eestis, mis asub sõna otseses mõttes leviaugus. Väikest ehitusfirmat omav Soobsauna talu peremees Ott Liivlaid näeb iga päev kurja vaeva, et teha kõige elementaarsemaid kõnesid ja internetitoiminguid.

Helistamiseks ja töötamiseks on neil talus märgitud väga täpselt kohad, kus saab hädapärast igapäevased tööasjad ära toimetada. "Ma ei tohi samal ajal pead pöörata, kui ma räägin, muidu mul kõne katkeb," kirjeldas Liivlaid asjaajamist leviaugust. Seda, et kõne ajal ringi jalutada ja samal ajal muid asjatoimetusi teha, peab ta liigseks luksuseks, tõdedes, et ega  ehitusfirma juhtimine sel viisil just kõige libedamalt lähe.

"Hästi on see, kui saan kõne kätte või tihtipeale, kui lähen levisse, siis tulevad vastamata kõned, mis pole sisse helisenudki," seletas Liivlaid.

Internetiga on asi veelgi hullem. Tallu on küll ostetud antennivõimendi ja teisigi seadmeid, mis peaks levi paremaks tegema, aga kasu neist pole. Veebilehitseja kerib lahti üle poole minuti ja isegi, kui ootamiseks on aega ja kannatust, siis digiriigi toiminguid, nagu digilugu.ee-s  koroonavaktsiinile aja registreerimine või panka logimine võib osutuda tõeliseks kadalipuks. Sessioon lihtsalt aegub ja kõike tuleb alustada otsast. "Ma olen lihtsalt nördinud. Igasugusest 5G-st räägitakse, oleks meil 1G, oleks ta pidevalt, oleks ka hästi," ütles Liivlaid.

Samasuguses leviaugus ollakse ka Tallinnast 70 kilomeetri kaugusel asuvas Parksi külas, kus kuuelapseline Valnerite pere on just üle elanud pika distantsõppe ja kodukontori perioodi. Koroonakevadel olid Valnerite kuuest lapsest neli distantsõppel. Viiendas klassis käiva Valdo Valneri sõnul olid distantsõpe ennekõike just halva internetiühenduse tõttu tema jaoks  raske.

"Internetiga oli probleeme. See juksis videokõne ajal, läägas," kirjeldas Valner. "Mul jäi matemaatikas palju asju õppimata," lisas ta. Pereema Maria Antons Valneri sõnul ei proovinud ta sel ajal, kui lapsed distantsõpet tegid, oma tööasju üldse tehagi. Kui Valnerilt  küsida, mida tema arvab Eestist kui digiriigist, puhkeb ta naerma: "Noh, ta ju võib mõne koha pealt olla digiriik, aga mõne teise koha pealt mitte nii väga."

Valneri sõnul on neil nii mobiili- kui ka internetilevi katkendlik. "Meil on paremaid päevi ja meil on halvemaid päevi. Millest see sõltub, seda ma ei tea," kirjeldas Valner. Tema jaoks pole tavapäratu seegi, et kõne tegemiseks tuleb ronida kõrge redeli otsa.

Telia 4G levi katab praegu 99,35 protsenti Eestist ehk tundub nagu kogu maa. Ülejäänud 0,65 protsenti ehk umbes 300-ruutkilomeetrine ala jaotub aga Eesti peale ühtlaselt laiali. Nii leidub üle riigi kohti, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes leviaugus.

"Ühenduvus või ühenduse kvaliteet on digiriigi vundament," postuleeris samas majandus-  ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. "Kui me räägime valgete alade kaardistamisest, siis seal ei ole täna 30-megabitist ühendust," ütles Nirk ja lisas, et riik püüdleb vähemalt 100-megabitise ning sealt edasi ühe gigabitise ühenduse poole.

Saade on eetris ETV-s esmaspäeval algusega kell 20. Värsket osa saab aga juba praegu vaadata ERR-i portaalis.