Jan Trei: digilõhe kohalike omavalitsuste ja riigi vahel kasvab

Jan Trei
Jan Trei Autor/allikas: Jan Trei koduleht

Kohalike omavalitsuse teenused peavad olema samal tasemel riigi e-teenustega. Elanikule on oluline omavalitsustega asjaajamine kohaliku omavalitsusega digiteenuseid kasutades, mugavalt ja kasutajasõbralikult, kirjutab Jan Trei.

Järjest enam näeme, kui oluline on kõrge teadlikkus erinevate teemade kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.

Me loeme õpetusi, kuidas arvuti tavakasutajale, kes loeb arvutist uudiseid, saadab e-maile ning maksab pangas arveid, selgitatakse mitmetasandilise autentimise tähtsust. Loeme, kuidas muutunud julgeolekuolukorras pöörataks aina enam tähelepanu küberturvalisuse tagamisele.

Ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduni (ELVL) jõudis hiljuti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti pöördumine riigiasutuste, muuhulgas kohalike omavalitsuste poole tugevdada paroole ning vaadata üle oma küberturvalisuse nõuded, vajadusel neid parandada.

Muuhulgas paluti kontrollida üle küberintsidentide lahendamise plaani olemasolu ning tagada piisab ressurss infoturbemeeskondadele, et turvanõrkuste puhul jõutaks rakendada turvapaik.

See kõik viib mõtetele laiemalt omavalitsuste Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teemadel. Kurb tõsiasi on see, et digilõhe kohalike omavalitsuste ja riigi vahel kasvab. Veel kurvem tõsiasi on, et ka kohalike omavalitsuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tase on ebaühtlane.

Suurematel ja jõukamatel linnadel ning valdadel on olnud rohkem ressurssi teemaga tegeleda ning viia oma teenuste tase vastavusse tarbija vajadustega. Eeskujuks saab tuua Tallinna, Tartu ja Pärnu linna, ka Harjumaal arendatakse oma IT-süsteeme usinalt. Kahjuks leidub mitmeid omavalitsusi, mis vajaks ses osas järeleaitamist ning ELVL on asunud aktiivselt otsima lahendusi. 

Kas KOV-i IKT on üldse oluline?

Kohalike omavalitsuste IKT arendamine on oluline täpselt samamoodi nagu digiriigi teenuste arendamine.

Täna jääb suhtlusel riigiametitega vahel mulje, et alati ei mõisteta kohaliku omavalitsuse olemust ning tema ülesannet ja funktsioone. ELVL on olnud aktiivne IKT-valdkonna riigiametiasutustega suhtlemisel ja  püüdnud tõsta riigiasutuste arusaamist KOV spetsiifikast. Oleme olnud avatud igakülgsele koostööle ja kaitsnud kohalike omavalitsuste huve riigi poolt arendatavate IT-lahenduste juures, et ikka oleks arvestatud kohalike omavalitsuste spetsiifikaga.

Elaniku vaatest ei ole vahet, kas tegemist on riigi või kohaliku omavalitsuse teenusega. Omavalitsuse teenused peavad olema samal tasemel riigi e-teenustega. Elanikule on oluline omavalitsustega asjaajamine kohaliku omavalitsusega digiteenuseid kasutades, mugavalt ja kasutajasõbralikult.

Nagu juba mainitud, on muutuvas maailmas oluliseks tõusnud küberturvalisus ning sellega seonduvad teemad. Vähem tähtis ei ole kohaliku omavalitsuste tegevuste ja teenuste digitaliseerumine. Neid mõlemaid on tähtsustanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning on tunnistatud, et tegu on oluliste teemadega ning valdkondadega, mis peaksid saama rohkem riigi toetust, ka uue perioodi Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Kohaliku omavalitsuse juht kui teerajaja

Kõike eelnevat silmas pidades on oluline, et omavalitsusjuhid mõistaksid eelpool nimetatud tegevuste olulisust ning oleksid valmis lisaks riigi toetusele ka ise panustama. Eesmärk on ju meil kõigil ühine: me soovime areneda ja liikuda riigiga oma digivõimekuse valdkonnas samas suunas, seda ka lähtuvalt Digiühiskonna 2030 arengukavast.

Digiühiskonna arengukava 2030 visiooniks on "Eesti täis digiväge". Arengukavas nähakse, et Eesti elukorraldus on selline, kus on turvaline digielu ja elanikul on lihtne teha asju, mida ta vajab või tahab. Teenused toimivad elaniku vajaduste järgi. Tarbetu asjaajamine on möödanik.

Arengukava hetkeolukorra kirjelduses on välja toodud, et eraldi murekoht on digiteenuste ja -lahenduste kasutuselevõtu väga ebaühtlane tase kohalikes omavalitsustes. Selleks ei jagu ei raha ega inimesi, et seda igas linnas ja vallas ühtlaselt heal tasemel teha.

Kasvanud on digilõhe riigi ja omavalitsuste e-teenuste vahel. Lahendusena on välja toodud tegevuskavas Eesti Linnade ja Valdade Liidu koosseisus toimiva KOV-ide IT-kompetentsikeskuse arendamine, et selle kaudu omavalitsuste tasandi IT-strateegiat ellu viia.

Peamised tegevused on seni olnud omavalitsuste IT-juhtide infovahetuse koordineerimine. Korraldatud on mitmeid IKT-valdkonna suunalisi koolitusi. Riik andis paar aastat tagasi ELVL-ile üle KOV-ide jaoks arendatud volikogude infosüsteemi VOLIS, kohaliku omavalitsuse teenusportaali KOVTP ja Anna Teada.

Juba üleandmise hetkel olid need tarkvarad vananenud ehk vajasid arendusi. Riik andis ka selleks raha, kuid sellest piisas vaid pisiarenduste tegemiseks. Üsna pea sai selgeks, et vanade infosüsteemide asemel on vaja arendada täiesti uued kaasaegsetel tehnoloogiatel põhinevad süsteemid.

Lootus on EL-i 2021+ struktuurivahenditel

Kohalike omavalitsuste IKT-valdkond peab saama rohkem tähelepanu ja rahastust Euroopa Liidu 2021-2027 struktuurimeetmete perioodi rahadest.

Välisvahendite osas on kohalikel omavalitsustel väga raske IKT-valdkonna arenduste osas võistelda riigi IT-majadega, mille arendused on alati eelistatud, sest need on seotud riigi baasvajadustega.

ELVL-i praktika näitab, et riigil on euroraha jagamisel alati olemas riigiasutuste nimekiri neist, kes peavad kindlasti toetust saama, kohalike omavalitsuste projektid jõuavad toetuste saajate nimekirja alati suure ajalise viitega. Me ei ole kunagi õigel ajal saanud ELVL-ile kuuluvate infosüsteemide parendamiseks raha, alati on aega läinud aasta või kaks-kolm aastat.

Kohalike omavalitsuste IT-arhitektuur peab olema osa riigi IT-arhitektuurist. Eesti digiriik on sama tugev kui on kohalike omavalitsuste IKT-võimekus.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: