Kultuuri- ja teenindussfäär töötajatelt vaktsineerimist nõudma ei tõtta
Uued, esmaspäevast kehtima hakkavad piirangud on teenindus- ja meelelahutusasutustes segadust külvanud. Ühest küljest mõjutab see publikut, teisalt aga tekitab küsimuse, kas ja mida teha vaktsineerimata töötajatega, kes inimestega tihedalt kokku puutuvad.
Valitsus teatas teisipäeval, et alates järgmisest nädalast negatiivne testitulemus enam avalikesse kohtadesse koroonapassiga sissepääsu ei taga – inimene peab olema kas vaktsineeritud või läbipõdenud, et sellega näiteks kontserti saaks külastada, kohvikus või juuksuris käia.
Uus korraldus on veel nii värske, et ei avalikkust teenindavad asutused-ettevõtted ise ega ka sotsiaalministeerium tea veel lõpuni välja, mida see näiteks vaktsineerimata-läbipõdemata töötajatele tähendab.
Draamateatri juht Rein Oja ütleb, et töötajate vaates ei too muudatused tema hinnangul midagi kaasa, korraldus puudutab eeskätt publikut.
"Oma [vaktsineerimata] töötajatele jätkame testitegemist, ei saa ju sundida neid vaktsineerima minema, kui nad eri põhjustel seda ei tee. Aga nende endi kulul teeme teste nüüd muidugi juba," ütleb Oja.
Kui palju siis draamateatris vaktsineerimata töötajaid on?
"Vähe, vähe, vähe," kinnitab Oja, hinnates nende osakaalu umbes viiele protsendile. Mitmed neist publikuga otseselt kokku ei puutugi. Ent ka näitlejate seas leidub vaktsineerimisvastaseid.
"Me ei ole ühtki töölepingut lõpetanud seetõttu. See on nii värske uudis, istume ja arutame. Kindlasti vaatame üle, mingeid asju peame tegema," ütleb Oja. "Mõni näitleja on, aga nad on publiku suhtes distantsil, nad ei puutu publikuga kokku, vaid on eeskätt ohtlikud endale. Tahame nendega toimetada mõistlikkuse piires, sest seaduslikult pole hoobasid, et saaks sundida inimesi vaktsineerima. Draamateatri riskihinnang ütleb, et [vaktsineerimata] inimesed peavad tõestama oma puhtust ja nad teevad seda oma kulul."
Teine pool puudutab aga publikut. Oja tunnistab, et kirju vaktsineerimata publikult üha tuleb.
"Inimesed tahavad oma piletid kas tagasi müüa või vahetada ümber pärast 10. jaanuari," nimetab Oja. "Esimese võimalusena pakume, et ta saab oma etenduse edasi lükata, aga kui ta ei saa, siis ostame tagasi ka, muidugi, mis meil üle jääb."
Juuksurid nõuavad maske
Kristiine Keskuse Salon+ juuksurisalongis töötav Kaisa ütleb, et neid uued piirangud esialgu veel ei puuduta, sest kaubanduskeskuses kehtib niikuinii maskikohustus, seega neile sisse astuvad kliendid kannavad neid niikuinii.
"Meil on kõik tehtud, sest kliente on pidevalt nii palju, parem mitte riskida. Meil midagi ei muutu, isegi ilma piiranguteta oli kõik samamoodi. 50-protsendiline täitumus on meil niikuinii, see on kehtinud kogu aeg alates juba eelmisest aastast ning läheb veel edasi, kui just ei karmistata 25 protsendi peale, mis oli samuti vahepeal," kirjeldab Kaisa. "Hetkel pole veel tühistamisi. Samas, kui vaatame eelmist aastat, siis võib-olla on see veel ees."
Restoranid töötajaid vaktsineerituse järgi valida ei saa
Telliskivi loomelinnakus Prantsuse köögiga restorani Frenchy pidav Heili Mäeveer-Le Masne leiab samuti, et esialgu uued piirangud neid ei puuduta.
"Esialgu ei oska öelda, et see kuidagi teistmoodi oleks. Inimesed käivad ja meeleldi näitavad oma koroonapassi. Soome turist tuleb väga hea meelega just sellisesse kohta, kus kontrollitakse koroonapassi olemasolu. Kui tahame, et turiste tuleks, on see väga hea ja teretulnud otsus," kiidab ta.
Negatiivse testiga koroonapasse on Frenchy klientuuris esinenud umbes viiel protsendil või vähemgi.
"Täna käis üks naisterahvas negatiivse testiga, üldjuhul meie klient on vaktsineeritud," ütleb Mäeveer-Le Masne. "Me oleks nagu kuskil teises kohas – probleeme ei ole ja vaatad, et haiglanumbrid lähevad niivõrd üles, et kuidas nii, kõik on ju vaktsineeritud?"
Vaktsineeritud on ka kõik Frenchy töötajad. Esialgu.
"Oleme just palkamas uusi töötajaid, ei tea, kuidas siis nendega on. Töötajate palkamine on keeruline, eks nad siis lihtsalt teevad teste," ütleb ta.
Mäeveer-Le Masne tunnistab, et teenindussektoris ei saa töötajaid selle järgi valida, sest neid annab niigi tikutulega otsida.
"Meie sektoris see oleks enesetapp. Meil on niigi töötajaid vähe. Paljud on läinud teise sektorisse tööle, see oleks enesetapp, kui hakkaks seda taga nõudma," leiab ta.
Koroonapassi kontrollirakendus saab kiirkorras täienduse
Avalike ürituste korraldajatel on kohustus kontrollida koroonapasse. Seni on kontrollimasinad teinud heakskiitva piiksu nii vaktsineeritud, läbipõdenud kui ka negatiivse koroonatesti andnud inimeste tõendile. Uuest nädalast aga negatiivne test enam koroonapassil ei kehti, mistõttu on sotsiaalministeeriumil kiirkorras väljatöötamisel rakenduse uuendus, et see negatiivse testi teinu puhul kontrolörile selle kohta märku annaks.
"Eestis kehtivad tingimused tuleb ära muuta. Kiirkorras töötatakse Eestis kasutamiseks välja kontrollirakenduse muudatusi, see lahendus pole veel lõpuni läbi töötatud. Kontrollijale peab alates esmaspäevast tulema QR-koodi kontrollimise peale teavitus, et see ei kehti siseriiklikult," kirjeldab sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Eva Lehtla.
See aitab teatripileti kontrolöril või kontserdikorraldajal kiiresti tuvastada neid, kelle koroonapass enam avalikule üritusele pääsu ei taga, sest ta on teinud vaid negatiivse koroonaproovi.
Mis aga saab avalikku teenust pakkuvate asutuste-ettevõtete töötajatest, kes klientidega vahetult kokku puutuvad, nagu näitlejad, juuksurid, teenindajad? Kas neile samuti enam negatiivne test töötamise eeldusena ei kehti ja nad peavad end vältimatult vaktsineerima?
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Riina Soobik tunnistab, et valitsuse õigusakt on veel nii värske, et selle kohta pole ministeeriumilgi selgust veel saabunud. Kolmapäevase tööpäeva lõpuks ei olnud selle kohta selgust veel saabunud.
Riiki saab endiselt siseneda negatiivse testi alusel
Kuna koroonapass on Euroopa Liidu riikide vahel kokku lepitud dokument, kehtivad sellele EL-is ühtsed reeglid. EL-is on negatiivne koroonaproov jätkuvalt koroonapassi aktsepteeritud osa. Seetõttu puudutab muudatus üksnes Eestis sees toimuvaid üritusi. Välismaalt pääseb Eestisse endiselt ka negatiivse tõendi alusel, olgu selleks turist või kodumaale naasja.
"Eestisse sisenemisel jääb see negatiivse testi tõend alles," kinnitas Lehtla. "Riigid ei tohi teha EL-is erinevaid tingimusi, seetõttu piirivalve piiri peal kontrollides aktsepteerib jätkuvalt negatiivset koroonaproovi."
Toimetaja: Merilin Pärli