Samal ajal kutsusid riigid Afganistani uusi juhte järgima mõõdukat poliitikat.

Venemaa võõrustas kolmapäeval Moskvas peetavatel kõnelustel Talibani eesmärgiga kindlustada oma mõjuvõim Kesk-Aasias ja leppida kokku sammudes rahutusse Afganistani koondunud äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejate vastu.

Kõnelustest võtsid osa kümne riigi esindajad, sealhulgas Hiinast ja Pakistanist. Talibani jaoks oli see üks tähtsamaid rahvusvahelisi kohtumisi pärast võimuhaaramist augusti keskel.

Vene välisminister Sergei Lavrov tunnustas kõnelustel Talibani püüdeid rahutut Afganistani stabiliseerida.

"Võimul on nüüd uus valitsus," ütles Lavrov kohtumisel. "Me tunnustame nende püüdeid sõjalist ja poliitilist olukorda stabiliseerida ning riigiaparaat tööle panna."

Afganistan on andnud lubaduse mitte lasta kasutada oma territooriumi teiste riikide ohustamiseks ja kavatseb sellest kinni pidada, sõnas kolmapäeval välisministri kohusetäitja Amir Khan Muttaqi.

"Me oleme praktikas tõestanud, et Afganistani territooriumi ei kasutata teiste riikide ohustamiseks. Oleme pidanud oma lubadust selle andmise hetkest," kinnitas Muttaqi ajakirjanikele.

Vene president Vladimir Putin hoiatas eelmisel nädalal, et Islamiriigi (IS) võitlejad koonduvad Afganistani külvamaks lahkhelisid Venemaaga piirnevates endistes Nõukogude Liidu Kesk-Aasia vabariikides.

Talibani delegatsiooni juhtis asepeaminister Abdul Salam Hanafi, Afganistani uue valitsuse juhtfiguur. Hanafi juhtis ka eelmisel nädalal kõnelusi Euroopa Liidu ja USA-ga, millele järgnes kohtumine Türgi ametiisikutega Ankaras.

Brüssel on lubanud Afganistanis humanitaarkriisi ärahoidmiseks miljard eurot.

Vene välisministeerium teatas teisipäeval, et Moskva kohtumise üks eesmärke on ühendada rahvusvahelise kogukonna pingutused humanitaarkriisi vältimiseks.

Moskva on viimastel aastatel Talibaniga suhelnud ja tema esindajaid korduvalt võõrustanud, ehkki islamiliikumine oli kuulutatud Venemaal terroriorganisatsiooniks.

Pärast võõrvägede Afganistanist lahkumist ja Talibani võimuhaaramist on kõrged Vene ametnikud, teiste seas Putin, väljendanud muret Islamiriigi tõusu üle.

Vene president hoiatas eelmisel nädalal, et Põhja-Afganistani on koondunud umbes 2000 Islamiriigile lojaalset võitlejat ning nende juhid kavatsevad saata nad põgenikeks maskeerituna Kesk-Aasia riikidesse.

Venemaa on Talibani võimuletulekust alates viinud Afganistaniga piirnevates Kesk-Aasia riikides läbi mitu sõjaväeõppust.

Lavrov on hoiatanud ka, et Afganistanist lähtuv narkokaubandus on tõusnud enneolematule tasemele. Muret selle pärast on Kreml väljendanud ka kohtumistel Kesk-Aasia riikide ja Hiinaga.

Hoolimata Talibaniga suhtlemisest on Vene ametiisikud, seal hulgas Putin viimastel nädalatel rõhutanud, et Moskval ei ole kavas islamistlikku režiimi ametlikult tunnustada.