Starkopf: kui ravi vajaks vaid vaktsineeritud, oleks olukord rutiinne

Foto: Tartu ülikooli kliinikum

Koroonapatsientide hulk kasvab iga päevaga ning haiglajuhtide sõnul on käegakatsutav olukord, kus plaaniline ravi lõpetatakse täielikult ja eluohtlikus seisundis patsientide ravi on ohus. Tartu Ülikooli kliinikumis, kriisi ühes epitsentris käis olukorda hindamas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Reede pärastlõuna Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivraviosakonnas. Varasematest kohtumistest nähtavalt kurnatum ja meeleheite piiril olev professor Joel Starkopf loetleb intensiivravi osakonna koroonapatsientide vanuseid.

"78, 77, seal oli 35, siin on 57. Nii et kokku kahe osakonna peale on meil 27 kuni 77 vanus. Siin ei ole ainult eakad, siin on keskealised ja isegi nooremapoolsed inimesed, kes võivad intensiivravi vajada," ütles Starkopf.

Kahe intensiivraviosakonna peale vajab välist vereringepumpa juba neli patsienti. Reedel oli kliinikumi intensiivravis koroonahaigeid 18, neist vaktsineerituid vaid kaks. Mõlemad immuunpuudulikkusega, kelle puhul ei päästa viiruse eest ka vaktsiin. 

"Väga selgelt näeme, et intensiivravi vajajate osas on ülekaalus mittevaktsineeritud haiged. Väga selgelt. Kui me peaksime haiglas tegelema ainult nende ravijuhtudega, mis tekivad vaktsineeritutel, siis meil oleks tavapärane rahulik töörütm. Me saaks nende haigetega rahulikult oma tavapärases rutiinis hakkama. Vaktsineerimata inimeste koormus haiglaravile on tõsine probleem," rääkis Starkopf.

Lisaks intensiivravikohtadele on kliinikum pidanud järjest juurde tekitama ka tavalisi koroonaosakondi. Ühes nendest isoleeritud ruumidest taastub Sirje, kes toodi haiglasse rohkem kui nädal tagasi. Hingamiseks vajab 69-aastane naine veel abi.

"Ma lootsin, et põen kodus ära, aga näe, ei vedanud. Kõik ütlesid, et põed ära ja ei ole midagi. Aga ei ole midagi see põdemine," ütles Sirje, kes enda sõnul pole vaktsineeritud.

"Selle asjaga oli nii, et ei tormanud esimese hooga. Ei olnud sellist kindlustunnet, et läheks ja teeks ära vaktsiini. Kõik oli kuidagi väga lahtine. Ei olnud kindlust, et keegi ütleb, et vaktsineeri ära, sinuga ei juhtu midagi ja asi korras," rääkis Sirje.

Nüüd usub Sirje, et kui oleks lasknud end kaitsesüstida, oleks haigus kergemini möödunud.

"Ma arvan küll, ma vähemalt usun küll, et oleks kergemalt põdenud. Sest tegelikult ma olen selline inimene olnud, kes pole kunagi väga põdenud. Ei ole väga kunagi haige olnud," lausus Sirje.

Iga nakkusosakonda jõudva patsiendi käest küsivad arstid, kas nad on vaktsineeritud, ja kui ei, siis miks. Kuigi tuleb ette ka täielikke vaktsiinivastaseid, on enamik patsientidest siiski nagu Sirje – kõhklejad.

"On ka nooremaid inimesi, kes arvasidki enne haigust, et nad põevad seda haigust kergelt nii nagu nende sõbrad ja tuttavad, ja nad ei arvanud, et võiksid haiglaravile sattuda. Täiesti noori inimesi on, kes nüüd tunnistavad, et jah, nad oleksid võinud vaktsineerida. Tegelikult me ei tea, see ei ole etteennustatav, kellel see haigus võib nii raskelt kulgeda, et vajab haiglaravi või lausa intensiivravi. Ka noori inimesi on praegu intensiivravil," rääkis kliinikumi nakkusosakonna juhataja Anne Kallaste.

Sirje sõnul pani teda kahtlema info hulk – ühel pool olid jutud vaktsiini kasulikkusest, teisalt kuulis ta murettekitavaid lugusid kõrvalmõjudest.

"Igasugu lugusid ju räägiti, siis oledki kahe vahel, teha või mitte teha. Meil Võrumaal on väga palju vaktsiinivastaseid, kes tegid kampaaniat ja ütlevad, et ära tee, ära tee. Oma peaga võib-olla ma oleks äragi teinud, aga ei olnud head toetajaskonda ja kindlat tunnet. Üks rääkis nii, teine rääkis naa,"

"Tegelikult on ikka väga palju kõhklejaid. Mulle tundub, et nendele inimestele sellised suured teavituskampaaniad ei mõjugi. Siin on vaja personaalset lähenemist, loodetavasti seda tööd nüüd saavad järgnevatel nädalatel teha perearstid," nentis Kallaste.

Vaktsineerimisnõustamisega on paraku juba ammu hiljaks jäädud, tõdes, nagu kõik Eesti arstid, ka professor Starkopf. Haiglakoormus tõuseb iga päevaga ja prognooside kohaselt ootab ees keerulisem aeg kui kunagi varem. Juba praegu on kliinikumis sama palju koroonapatsiente nagu kevadise laine ajal.

"Kevadel, kui töötasime 200 haigega, märtsikuus, oli valgus tunneli lõpus. Sest ühiskonnas olid piirangud, kontaktid olid piiratud ja nägime, et nakatumine hakkas langema. Töötasime palehigis kuni juunikuuni ja kohe järgmisena võtsime palehigis käsile vaktsineerimise. Täna me oleme samasuguses haigete arvus, meil on 200 haiget, aga me ei näe tunneli lõpus valgus. Me ei näe, et riigis oleks piiranguid, mis vähendaks inimeste vahelisi kontakte ja me ei näe, et tõuseks hüppeliselt huvi vaktsineerimise vastu. Kutsuks väga-väga inimesi üles tõsiselt sellele mõtlema, minge kohe kiiresti vaktsineerima, see on oluline teile ja teie lähedastele," rääkis Starkopf.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: