Raul Rebane: ususõda Eesti moodi

Foto: Kairit Leibold/ERR

Laupäevane kõnekoosolek Tallinnas kinnitas tõdemust, et teadmised toovad kaasa kohustusi, usk toob vabaduse. Vabaduse uskuda ükskõik millesse, mis sel hetkel sobivam tundub, leiab Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.

Praegu käib Eestis ringi palju käsi laiutavaid inimesi, kes ei saa aru, kuidas teised ei saa aru. Suurim konflikt on loomulikult koroonavaktsiini ümber. Laupäevane SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ja EKRE kõnekoosolek Tallinnas Vabaduse väljakul ainult tugevdas seda vastasseisu. Proovin olukorda vaadata natukene teise nurga alt. 

Suvel avaldati ajakirjas Journal of Experimental Psychology uuring, mis rääkis teaduspõhise ja usupõhise maailmapildi erinevustest seoses koroonaviirusega. Uuringu autorid tõdesid, et teadus ja usk on kaks erinevat lähenemist, kuidas seletada maailma asju. Usupõhine ei tähenda seda, et kõik usuksid jumalasse või inglitesse. Vahe teaduspõhisusega seose tuleb eelkõige kriitilise mõtlemise tasemest. Teaduspõhisus eeldab fakte ja analüüsi, usupõhisus toob reeglina kaasa kiire ja emotsionaalse otsuse.

Uuringu järeldus, et teaduspõhiselt analüüsivad inimesed olid Covid-19 arengu suhtes palju suuremas mures kui usupõhised, on saanud kinnitust ka meil. Suurt muret koroona suhtes meil paljudel ju ei ole, seda näitas laupäevane kõnekoosolek selgesti. Vanad inimesed veetsid tunde bussides ilma maskideta ja tunglesid väljakul nina vastu nina veel kauem. Päris hirmus oli vaadata.

Kinnituse sai tõdemus, et teadmised toovad kaasa kohustusi, usk toob vabaduse. Vabaduse uskuda ükskõik millesse, mis sel hetkel sobivam tundub. Tim Newman loetles jaanuarikuus ajakirjas MedicalNewsToday 29 koroonaviiruse müüti. Nüüdseks on paljud tolleaegsetest uskumistest juba muutunud, näiteks see, et lapsed ei haigestu või et koroona on sama, mis gripp.

Aga jätkuvalt kuuleme Eestis, et koroonat pole olemas või et selle vastu aitavad ivermektiin, melatoniin, metsajooks, MMS, küüslauk, klõmakas viina või mis iganes. Osadest neist imeravimitest kuulsime ka laupäeval. Platsil käis Kurt Vonneguti termini järgi aktiivne veendunud oletamine.

Siit samm edasi on veel üks maailma seletav meetod ehk fanatism. See on mingi nähtuse äärmuslik kaitsmine, seejuures ületatakse tihti ka käitumuslikud normid. Winston Churchill ütles, et fanaatik on tema jaoks inimene, kes ei suuda muuta vaateid ja vahetada teemat.

Olen sotsiaalmeedias jälginud mõne inimese arengut protestijast fanaatikuks ja see ei ole meeldiv. Isiksuslikud muutused on nähtavad, suureneb viha ja sallimatus. Seejuures torkab silma, et neid reeglina ei huvita teiste inimeste (koroona)kannatused, peamine on säilitada oma tõde ja oma nägu.

Seega, koroonaviirus on meis välja toonud omadusi, millest varem ei olnud arusaamist. Kõige ehmatavam on siiski, kui palju on Eestis usu- ja fanatismipõhist suhtumist sellesse viirusesse. Ja seda kõrge haridustasemega arenenud riigis! See on paljudele, ka mulle paras šokk. Just selles osas erineme põhjamaadest kõige rohkem.

Kui nii jääb, siis suurtest rahvuslikest probleemidest ei pääse, õigemini on need juba kohal, sest lähinädalatel jookseb tavameditsiinisüsteem suuresti kokku. Peabki jooksma.

Vaktsineeritute määras on vahe põhjamaadega meil ligikaudu 20-25 protsenti, mis tähendab, et väikeses Eestis on riskitsoonis umbes 250 000 inimest rohkem. Ja kas siis maksab imestada, et aasta lõpuks on Eestis ligi 2000 surnut rohkem kui eelmisel aastal. See võiks ju ometi mõtlema panna., aga ilmselt ei pane. Selle kriisi kohta saab siis öelda, et ise tehtud, hästi tehtud.

Mul soovitati minna vaatama ühe Tallinna lähedal asuva linna kalmistut. Käisin ja mõjus. Isegi väga mõjus. Seal oli uute haudade rivi. Seepärast annan ka ise rea soovitusi, äkki kellelgi tekib mõtteid.

  1. Kõnekoosolekutel osalejatele. Kui sellisele üritusele lähete, siis mõelge, kuhu te sattusite, kas võitlusesse vabaduse eest või lihtlabasele ühe erakonna reklaamiüritusele, kus te ise muutusite reklaamiagentideks.
  2. Poliitilistele liidritele ja kultuuriliidritele. Teil on häälekaal ja selle hääle valesti kasutamine maksab elusid. Vaktsineerimise asemel tõemeeli mingi alternatiivudu pakkumine tuhandetele on kuritegelik.
  3. Meediale. Lõpetame pideva korrutamise, et meie peamine eesmärk on meditsiinisüsteemi vastupidavus. Ei ole, see süsteem on vahend. Peamine eesmärk on alati võitlus oma riigi kodanike elu ja tervise eest, sõltumata sellest, kui vanad nad on. Ehk ei ole vaja iga kord rõhutada, et koroonasse surid eakad inimesed, justkui oleks see normaalne. Ja arutlege sellegi üle, kas maksab erakondlikest propagandaaktsioonidest otseülekandeid teha.
  4. Valitsusele. Võtke siidkindad käest ja valitsege meid sellest kriisist läbi. Praegu ei tohi karta tugevaid meetmeid, pehmed on juba läbi proovitud.
  5. Mittevaktsineerijatele. Mõelge, kas teie vaktsiinist loobumise põhjus on teadus- või usupõhine. Ja palun arvestage, et iga internetis teie veendumusi toetav lugu ei ole teadus. Kui usupõhine, mõelge veel üks kord. Kui ikka ka ei mõju, siis ärge imestage.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: