2017. aastal sõlmis haridusministeerium Tartu Ülikooliga lepingu. Riik lubas arvestada hindade ja palkade tõusuga ning tõsta sellega ühes ülikooli tegevustoetust.

Aastatel 2017–2020 oli tarbijahinnaindeksi kasv kokku 5,3 protsenti, keskmise palga aastakasv oli 5,9 protsenti, kõrghariduse tegevustoetus kasvas sellega võrreldes poole vähem, samal perioodil, 2,5 protsenti aastas.  

"Noorem õppekoossesis, kes võtab põhilise õpperaskuse, nende palk sõltub eranditult halduslepingus võimaldatud rahasummast. Veerand meie nooremast õppekooseisust saavad vähem palka kui õpetajad – need, keda nad välja koolitavad," rääkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Haridusministri nõunik Mario Kadastik ütles, et ülikoolide tegevustoetus kujuneb iga aasta riigieelarve läbirääkimistel. Kadastik nentis, et ülikoolide rahastus ei ole piisav, kuid jääb kindlaks, et ministeerium lepingut rikkunud ei ole.

"Me oleme iga aasta riigieelarve kavandamisel taotlenud tegevustoetuse tõusu. 2019-2021 on ta võrreldes 2018. aastaga tõusnud 15 miljonit ehk 12 protsendi võrra. See teeb keskmiselt neli protsenti aastas. Me mõistame muret, me selgelt ei ole kordagi tegevustoetust vähendanud. Me oleme seda alati tõstnud, lihtsalt võib olla mitte oodatud mahus," sõnas Kadastik.

Aastast 2017 on Tartu Ülikooli üliõpilaste arv suurenenud 831 üliõpilase võrra. Asser ütles, et kohustusi täidetakse järjest suuremas mahus, kuid praeguse rahastusega nii jätkata ei saa.

Asseri sõnul on ülikool võtnud kohustuse suurendada igal aastal infotehnoloogia valdkonna üliõpilaste arvu 10 protsendi võrra. "Me oleme selle enamvähem täitnud, paari protsendi võrra oli see alla. Siiski on mahult ja ülesannetelt päris suur ülesanne. See on sektor, mis vajab tegelikult ka edaspidi laiendamist ja neid õppureid on vaja," rääkis Asser.

Eelmine haldusleping aegub aasta lõpus. Ülikoolid ja haridusministeerium plaanivad sõlmivad järgmiseks neljaks aastaks uue lepingu. Kuigi see lubab kohustusi üle arutada, tunnistab Kadastik, et puudujäägi täitmiseks on vaja põhimõttelisemat muutust.

"Puudujääk, millest me oleme rääkinud, on 100 miljoni suurusjärgus. See on valitsuse tegevuskavas, me novembris esitame analüüsi ja ettepanekud, kuidas lisaraha saada kõrghariduse õppesse. Me loomulikult mõistame, et sama meetodiga ei saa kuidagi jätkata samal tasemel. Meil on vaja rohkem rahastust, süsteemset reformi või tõepoolest peame arvestama, et tuleb ka vähenemist," sõnas Kadastik.