Edasised väljamaksed toimuvad üks-kaks korda aastas vastavalt Euroopa Komisjoniga sõlmitavale lepingule ja kavas fikseeritud eesmärkide täitmisele.

Eesti taastekava on koostatud 982,5 miljonile eurole, selle täpne suurus selgub aga järgmise aasta juunis. Hetkel on Eestil kindlus 759,7 miljoni euro suhtes.

Taastekava raha läheb kliimainvesteeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, säästvatele transpordi ja energialahendustele ning tervishoidu.

"Rõhk on reformidel, mis Eesti tulevikukindlamaks muudavad ja soov on veel enne selle aasta lõppu taasterahastu vahendeid kasutama hakata," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kolmandik kava mahust suunatakse meetmetena ettevõtlusesse. "Kava kaudu on oodata kokku ligikaudu 265 miljonit täiendavaid erainvesteeringuid kuue aasta jooksul ehk ligikaudu 44 miljonit keskmiselt aastas," rääkis Pentus-Rosimannus.

Rahandusministeeriumi strateegianõuniku Triin Tomingase sõnul on valmimas riigisisene õigusraam kava rakendamiseks ja ministeerium teeb ettevalmistusi meetmete avamiseks.

Suurem osa toetusmeetmetest käivituvad 2022. aasta esimeses pooles.

"Lõplik toetussumma sõltub sellest, kuidas meie majandusel on viimastel aastatel võrreldes teiste Euroopa riikidega läinud," ütles Tomingas.

Taastekava positiivne kumulatiivne mõju Eesti majandusele on kümne aasta jooksul hinnanguliselt 6,2 protsenti SKP-st. Ligikaudu 72 protsenti kogumõjust tuleneb riigisisese tarbimise ja investeeringute kasvust ning 28 protsenti lisandub ekspordi kaudu. Kui eksport kõrvale jätta, on positiivne mõju 4,44 protsenti kümne aasta jooksul.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro.

Taastekavast saab tuge ka Tallinna haigla, investeeringute eesmärk on tänapäevaste ravitingimuste loomine ja tervishoiukriisidele vastupanuvõime kasvatamine.