Plaani kohaselt suunatakse tulevikus uue raudtee kaudu Tallinna kesklinnast ja Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist ümber Paldiski poole liikuvad kaubaveod ning täiendust saab sellesuunaline ühistranspordiühendus.

Tallinn soovib suunata kaubavood linnast välja. "Tallinn kindlasti huvitatud sellest, et erinevad veosed, kaasa arvatud ohtlikud veosed ei läbiks linna territooriumi, vaid läheksid ringiga vastavatesse sadamatesse või ümberlaadimispaikadesse," ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Ringraudtee riigi eriplaneeringu ja eelprojekti eeldatav maksumus on 3 375 000 eurot. Sellest 60 protsenti tasub riik ja 40 protsenti omavalitused ning raudteest huvitatud ettevõtted.

Harjumaa omavalitused on Tallinna ringraudteed ammu oodanud. "Raudtee mõjualasse jääb väga palju eksportivat tööstust, sinna mõjualasse jäävad olulised sadamad - Paldiski, Tallinn, Muuga. Töökohtade loomine ja uute investeeringute meelitamine on siin kindlasti väga oluline märksõna. Kui on loodud Paldiski-Tapa sujuv raduteeühendus, on sellel kindlasti väga oluline aspekt ka julgeoleku mõttes. /.../ Üks märksõna on ka reisjatevedu, see loob töörände sujuva liikumise võimaluse Lääne-Harju poolt ida poole, " rääkis harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Margus Pae "Aktuaalsele kaamerale".

Aabi sõnul on kavandatava ehitise otstarve avalik raudtee, mis tähendab, et seal ei sõidaks ainult kaubarongid, vaid sõita saaks ka reisirongid. "Ringraudtee avardab Harjumaa inimeste liikumisvõimalusi, kuna sellega tekib uus ühistranspordiühendus Lagedi-Ülemiste-Paldiski liinil," selgitas minister. Samuti soodustab ringraudtee Aabi sõnul Tapa-Tallinna-Paldiski suunalist liikumist.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets märkis, et põhiosa raudtee rajamiseks vajalikust rahast tuleks riigieelarvest, ent lisaks riigile ja omavalitustele on selle projekti vastu huvi üles näidanud mitu erasektori transpordi-, logistika- ning teiste valdkondade ettevõtet.

"Rahastamise osas veel läbirääkimised käivad ja täpsed huvitatud osapoolte panused peaksid selguma käesoleva aasta lõpuks," lisas Tõemets.

Harjumaa Omavalitsuse Liit esitab jaanuariks valitsusele taotluse ringraudtee eriplaneeringu algatamiseks. Selle algatab valitsus eeldatavalt märtsis. Eriplaneeringuga selgitakse välja sotsiaalmajanduslikud- ja keskkonnamõjud, kuid saab paika ka tegelik trassivariant.

Tallinna ringraudtee võimalikud perspektiivsete koridoride variandid on kajastatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+, uue eriplaneeringuga otsitakse trassile sobivaim lahendus. Kogu protsessi läbiviimine planeeringust projekteerimiseni kestab orienteeruvalt seitse aastat (2022-2028).

Ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise analüüsi ja ettepanekute tegemine on ette nähtud valitsuse tänavuses tööplaanis.