Valitsus andis teist korda rahandusministeeriumile korralduse arvamuse andmiseks Tallinna ringraudtee eriplaneeringule.

Nii Elroni juhatuse esimehe Lauri Betlemi kui Tallinna linna strateegiadirektori Raido Roopi sõnul oleks oluline ühendada rongiliiklusega lääne ja edela suund. Niimoodi oleks võimalik sõita Keilast otse Ülemistele.

Roop selgitas, et Harju maakonnal on trassialternatiive kaks. Üks liigub põhja poolt Ülemiste järve, teine lõuna poolt. Lõunapoolse trassi jaoks tuleks rajada uus raudtee. Kahe trassi eelistamisel jäävad Betlem ja Roop eriarvamusele. Betlem ütles, et Elron näeb suuremat potentsiaali põhjatrassil, mis kulgeb Järvevana tee kõrvalt ja võiks olla ühendatud lääne suunaga. Roop tõi välja, et linn eelistab lõunapoolset trassi.

"Kui seda ringraudteed mitte teha põhja poolt, siis põhjapoolne koridor jääks rohkem reisirongile, kus täna rong juba sõidab. Siis on võimalik kaaluda lisapeatuste tegemist, näiteks Avala või Fahle peatus, mis avardaks Tallinna inimestele sõitmisvõimalusi," ütles Roop.

Lauri Betlem selgitas, et ka Elron töötab ettepanekutega, mis kaasaks reisiliikluse arendamise võimalust.

"Oleme teinud ettepaneku, et kaaluda näiteks Maardu linna ja Viimsi valla kaasamist eriplaneeringusse. Nii Maardu linna kui Viimsi valla peale on 35 000 elanikku. Loomulikult nad kõik ei elaks selle potentsiaalse raudteeliini läheduses, aga siiski seal oleks väga suur hulk inimesi, kes tõenäoliselt oleks nõus rongi kasuks otsustama, kui rong sinna liiguks," rääkis Betlem.

Roop ütles, et linna seisukohalt pole kindel, kas projektiga liigutakse edasi. Küsimused rahastusega on ebaselged.

"Kuna Eesti raudteeinfrastruktuuri rööpalaius on 1520 mm, siis Euroopa Liit ei rahasta selliseid taristuinvesteeringuid, mis on Vene laiusega. Euroopa laius on 1435 mm. See probleem on terves Baltikumis, Soomes, Hispaanias, Portugalis," sõnas Roop.