Valitsus algatas aasta alguses Harjumaa Omavalitsuste Liidu taotlusel Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu, mille peamine eesmärk oli juhtida kaubavood Tallinna kesklinnast lähivaldadesse.

"See vastaks just nendele tingimustele, et saaksid Ülemise kaubaterminal, Kopli kaubaterminal lahenduse ja samaaegselt ka kokkupuude Rail Balticuga ja samuti ka reisijatevedu ida-lääne suunal saaks lahendatud," rääkis omavalitsuste liidu tegevjuht Andre Sepp.

Tänavu koostati eriplaneeringus mõjude hindamise programm ja sotsiaalmõjude analüüs. Kuid just värskelt valminud analüüsist nähtub, et 15 aasta jooksul on kaubamahud raudteel langenud 45 miljonilt tonnilt kuue miljoni tonnini.

"Me jõudsime järelduseni, et kaubamahud on nii palju vähenenud. Ja planeeringu eesmärk oli kaupade liigutamine Paldiski sadamast ja Tallinnast mööda, aga see eesmärk on antud olukorras ära jäänud," selgitas regionaalministeeriumi ruumilise planeerimise nõunik Marju Kaivapalu.

Kaivapalu hinnangul võiks olla ka ainult ühistranspordiks mõeldud raudteel perspektiivi.

"Kogu liikujate arv, rongikasutajate arv on seitse miljonit, siis aastal 2027 nähakse ette 11,7 miljonit reisijat. /.../ Praegu nähakse reisijate arvu kasvu ümber Tallinna ja läänesuunal," ütles Kaivapalu.

Kuid regionaalminister Madis Kallase sõnul pole raudtee perspektiivikus reisijate seisukohalt tänaseks veel teada. Seetõttu otsustati, et enne sisulise planeerimisega alustamist tehakse enne liikuvusuuring. See peaks näitama ka projekti tasuvust.

"Seda meile annavad kindlasti järgnevad uuringud. Esialgne maksumuse hinnang on meil tehtud. Kindlasti oleneb maksumus sellest, milline trass välja valitakse ja see maksmus selgub alles siis, kui on juba trass paigas," ütles Kaivapalu.

Liikuvusuuring venitab eriplaneeringu menetlemise aasta võrra pikemaks.