Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel eriplaneeringu lõpetamise eelnõu, millega soovitakse lõpetada Muugat ja Paldiskit ühendava Tallinna ringraudtee asukoha valiku eriplaneering. Lõpetamise põhjuseks on toodud rahapuudus ja kärped.

Tagasisidet eelnõule oodatakse kõigepealt eriplaneeringu algatamise teinud Harjumaa omavalitsuste liidult (HOL) ja nende partneritelt.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer ütles ERR-ile, et siiamaani on on alustatud eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisega.

Kui eriplaneeringu algatamise taotlus HOL-i poolt 2021. aastal koostati, hinnati selle maksumuseks 3,4 miljonit eurot. "2021. aastaga võrreldes on riigi planeeringute koostamise maksumus kallinenud ligi kaks korda," märkis Kaljuveer.

Eriplaneeringu lõpetamise eelnõu taga on MKM eesotsas majandus- ja tööstusministri Erkki Keldoga, kes eelnõu lõpuks valitsusse arutamiseks viib.

Lõpliku otsuse, kas eriplaneering lõpetada või mitte, teeb seaduse järgi valitsus. Kaljuveer lisas, et isegi kui valitsus otsustab eriplaneeringu lõpetada, võib selle tulevikus vajadusel uuesti algatada.

HOL ei nõustu lõpetamisega

Eriplaneeringu algatamist taotlenud Harjumaa vallad ja linnad on arusaadavalt eriplaneeringu peatamise vastu. Vastuses ministeeriumile märgitakse, et Tallinna ringraudtee rajamine on jätkuvalt oluline ning et see vastab riigi ja regionaaltasandi arenguhuvidele. 

HOL-i seisukohtades on kirjas, et tuleviku transpordivajadusi ei tohiks ohverdada lühiperspektiivset ja oletuslikku kokkuhoidu ettekäändeks tuues.

HOL märkis, et ringraudtee pakub tulevikus kiireid ühistranspordivõimalusi töö- ja kodukoha vahel ning alternatiivi järjest süvenevale autostumisele ning annab võimaluse korraldada ümber Tallinna mõlemas suunas reisijatevedu. Lisaks saab ringraudteega suunata kaubavood mööda Tallinna kesklinnast ja Ülemiste reisiterminalist.

Peamine probleem on siiski perspektiivne trass. Ükskõik, millal ringraudteed kunagi ehitama hakataks, on vaja selleks praegu planeeringutes maa reserveerida. Eriplaneeringuga saaks paika ringraudtee täpne trass ning siis saaksid Harjumaa vallad selle oma üldplaneeringutesse märkida. Vastasel juhul võib juhtuda, et ringraudtee jaoks vajalik maa ehitatakse lihtsat täis. Teiselt poolt vabastaks täpne trassiplaneering ringraudtee jaoks broneeritud maad.

"Praeguses maakonnaplaneeringus on broneeritud ligi 500 meetri laiused trassikoridorid, mis kulgevad majanduslikult väärtuslikul alal. Planeeringu kehtestamisel vabaneks hulk väärtuslikku maad majandustegevuseks," märkis HOL.

Koalitsioonis pole lõpetamises üksmeelt

HOL, kuhu kuulub ka Tallinn, ei ole oma seisukohtades üksi. Sotsiaaldemokraadist taristuminister Vladimir Svet märkis kirjas Keldole (Reformerakond), kes peaks eelnõuga lõpuks valitsusse minema, et Tallinna ringraudtee näol on oluline raudteetaristu pikaajalise planeerimise seisukohast ning seega peaks olema eesmärk, et valitsusel tekib võimalus eriplaneeringu kehtestamist tulevikus kaaluda.

Sveti sõnul pole ringraudtee idee aastatega oma olulisust kaotanud, sest aitab muu hulgas raudteevõrgustikku mitmekesistada ja seda terviklikumaks muuta. 

"Tallinna ringraudtee võimaldab suurendada ja mitmekesistada Harjumaa elanike
liikumisvõimalusi. Regionaalrongiliikluse perspektiiv suunal Ülemiste Paldiski/Turba(Haapsalu)-Ülemiste, võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja keskkonnasäästlikku töörännet ning parandab ühtlasi Tallinna lennujaama, Ülemiste reisiterminali ning teiste oluliste sõlmpunktide kättesaadavust ühistranspordiga," lausus Svet.

Samamoodi oluline on tema sõnul see, et Tallinnast saaks välja viia kaubarongiliikluse ning võtta Ülemiste ja Kopli kaubajaama alad kasutusse mõnel muul moel.

"Sellest lähtuvalt pean vajalikuks Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise tegevuste jätkamist," märkis Svet.

Ka riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo märkis ERR-is ilmunud arvamusloos, et eriplaneeringuga tuleb jätkata ning raudteetaristule tuleb leida kõige parem ja mõistlikum asukoht koos kohalike peatustega, et säilitada tulevikus võimalus selle raudtee väljaehitamiseks.

"Eriplaneeringu lõpetamise põhjuseks toob ministeerium rahapuuduse ja kärpenõuded. Nii kaugeleulatuvate projektide jaoks on vaja eelkõige otsida poliitilist tahet. Seejärel leitakse alati ka vahendid tahte elluviimiseks. Eesti 200 teeb kõik selleks, et veenda koalitsioonipartnereid ringraudtee vajalikkuses," kirjutas Uibo.

"Ümbersõiduraudtee rajamine võimaldab Paldiski ja Muuga sadamale arenguhüpet. Selline arendus annab meie ettevõtjatele, sealhulgas sadamatele uue arengupotentsiaali ja kindlustunde, et kaubarongiliiklus Tallinna kesklinnast kaoks. Me ju ei kujuta ette, et ohtlikud veosed, mis raudteel küll vähe, kuid ikka liiguvad, hakkaksid manööverdama Koplis või läbima tulevast Rail Balticu peaterminali," märkis ta.

Valitsus algatas 2023. aasta alguses Tallinna ringraudtee eriplaneeringu, eesmärgiks kuue aasta jooksul selgitada välja Tallinnast lõunast mööduva Muuga-Paldiski raudtee rajamise võimalused.

Eriplaneeringuga peaks muu hulgas selgeks saama, kas ringraudtee rajataks põhja või lõuna poolt Ülemiste järve ehk kas osa raudteest jääks Tallinna territooriumile või mitte. Tallinn on olnud selgelt põhjapoolse trassi vastu, sest potentsiaalsed kaubaveod läbiksid endiselt linna; teiseks hakkaks see segama rongiliiklust Rail Balticu terminali ning kolmandaks hakkaks liiklus ringraudteel häirima nii mõndagi Tallinna asumit.

Juba eelmise aasta lõpus aga sattus ringraudtee rajamise ja seega ka eriplaneeringu koostamise mõttekus kahtluse alla, sest kaubaveod raudteel vähenesid järsult. Analüüs näitas, et 15 aasta jooksul on kaubamahud raudteel langenud 45 miljonilt tonnilt kuuele miljoni tonnini.

Kuid samal ajal on kasvanud rongireisijate arv ning kuigi algse ideena nähti ringraudteed puhtalt kaubaraudteena, siis aastatega on üha rohkem kõlama hakanud mõte, et seda oleks vaja ka reisiliikluseks.

"Kiired, mugavad ja tiheda sõidugraafikuga reisirongiühendused on tõsiseltvõetav alternatiiv isiklikule sõiduautole ning seeläbi autostumisele. Seda tõendab ka asjaolu, et alates uute reisirongide tulekust 2014. aastal on rongireisijate arv Eestis kahekordistunud," märkis Uibo.

Kui Harjumaa omavalitsuste liit (HOL) tegi taotluse eriplaneeringu algatamiseks, nägi ajakava ette, et eriplaneering kehtestataks 2023. aasta lõpuks, projekteerimine kestaks aastatel 2024 kuni 2027, samal aastal algaks ka ehitamine, mis kestnuks 2030. aastani. Rongid oleks saanud ajakava järgi raudteel sõitma hakata 2032. aasta alguses.

Perspektiivina annaks ringraudtee rajamine võimaluse ühendada see tulevikus ka Tallinnast Haapsallu ja Rohukülla viiva raudteega.