Ööpäeva jooksul avati haiglates 71 uut haigusjuhtu.

Suri 14 koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaheksa olid vaktsineerimata, üks vaktsineeritud ning ülejäänute vaktsineerimisstaatus on täpsustamisel: 57-aastane naine, 67-aastane mees, 69-aastane naine, 71- aastane mees, 74-aastane mees, kaks 74-aastast naist, 82-aastane naine, 83-aastane mees, 88-aastane mees, 88-aastane naine, 91-aastane naine, 92-aastane mees ja 95-aastane naine. Kõigil lahkunutel olid kaasuvad haigused.

Haiglast on nakkuse saanud ligi kolmandik patsiente

542 värskest nakatunust ligi kolmandik on saanud nakkuse haiglast. See tähendab, et nad on sattunud haiglasse muudel põhjustel, ent sealt viirusnakkuse üles korjanud.

"Neid patsiente, kes on haiglas saanud nakkuse, on tänahommikuse seisuga kokku 162. Nendes haiglates, kus patsientide arv on suurem, on ka indekspatsient (see, kes viiruse haiglasse sisse toob - toim) suutnud teisi ka rohkem nakatada kui väiksemates haiglates," ütles terviseameti hädaolukorra meditsiinistaabi juht dr Urmas Sule. "Kui see haiguspuhang alles hakkas levima, siis Lõuna-Eesti haiglatesse tuligi viirus sisse läbi selle, et indekspatsient teisi nakatas, enne seal koroonaosakondi polnudki."

Enim on viirus haiglasiseselt levinud Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK), Lõuna-Eesti haiglas, Põlva haiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH).

Sule ütles, et haiglasisene viiruse levik pole midagi enneolematut ning selle pealt ei saa teha järeldusi, kas haiglas on piisavalt hoolsalt meetmeid rakendatud viiruse levikust hoidumiseks.

Nimelt pääseb haigus raviasutustes levima seetõttu, et ajal, mil inimene juba värskelt nakkusohtlik on, ei pruugi PCR-test tema positiivsust veel näidata. Selleks ajaks, kui ta positiivse koroonaproovi annab, on ta aga juba teisi patsiente nakatada jõudnud.

"Kõige nakkavam on inimene kaks päeva enne sümptomite teket, aga test tuleb positiivne alels siis, kui ta on juba kedagi nakatanud," ütles Sule. "See, et nakkus haiglates töötajate kaudu leviks, on väga marginaalne. Kõige tavalisem on ikka, et nakatajaks on patsient, mitte töötaja. Töötajad kasutavad kaitsevahendeid. Nende kaudu nakkuse leviku tõenäosust ei saa ka päris nulli viia, teoreetiliselt on see võimalik."

Sule tunnistas, et kõige keerulisem on nende patsientidega, kelle ravi vajab väga teistsugust lähenemist kui koroona - näiteks psühhiaatria patsiendid. Nemad kipuvad nakatama ka töötajaid.

"Selistel patsientidel kaht nii vastandlikku käsitlemist nõudvad haigust on keeruline ravida," tõdes Sule. 

40 protsenti positiivsetest proovidest vaktsineeritutelt

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8805 testitulemust, millest 1894 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 1154 vaktsineerimata ja 740 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul manustati 9868 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2951. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 43 392 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,1 protsenti.

Kokku on Eestis surnud 1516 koroonaviirusega nakatunud inimest.