Iga kahe minuti tagant hävib 27 jalgpalliväljaku suurust metsaala. Käesoleva aasta kohta andmeid veel ei ole, kuid üleilmse metsajälgimise ühingu teatel hävitati meie planeedil ainuüksi eelmisel aastal 258 000 ruutkilomeetrit metsa ehk rohkem kui on Ühendkuningriigi ja pisut vähem kui on Uus-Meremaa territoorium, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üle 110 riigijuhi andsid nüüd lubaduse, et aastaks 2030 peatatakse raadamine ja viljaka maa hävitamine ning hakatakse uuesti metsa istutama.

"Hakkame tööle mitte üksnes metsade kaitseks, vaid ka selleks, et metsad tuleksid tagasi," sõnas Briti peaminister Boris Johnson.

Metsade kaitsega ühines ka Venemaa, mille president saatis tervitussõnumi.

Lisaks on üle 80 riigi ühinenud USA ja Euroopa Liidu eelmise aasta algatusega vähendada metaani emissiooni samuti kümnendi lõpuks 30 protsenti eelmise aasta tasemega võrreldes. Kui toona oli üheksa riiki nõus, siis nüüd kümme korda rohkem.

"See on osa meie uuest metaanistrateegiast, mis keskendub metaaniemissiooni suurima allika vähendamisele, pannes tuhandeid oskustöölisi tööle USA-s. Eeldan, et ka teie riikides," ütles USA president Joe Biden.

"Nii tähtis kui see lubadus ka on, siis tegelikult on eesmärk laiem. Muidugi on selge kasu emissioonide vähendamisel, metaani vähendamisel planeedi jaoks, kuid niisamuti inimeste jaoks, sest kui me selle lubaduse täidame, siis saame vältida 200 000 inimese enneaegset surma," rääkis Ursula von der Leyen.

Samas puudub endiselt kokkulepe peamise õhusaaste ehk süsihappegaasi vähendamiseks ning fossiilkütuste kasutamise piiramiseks. India peaminister Narendra Modi pakkus esimest korda, mis ajaks võiks India jõuda kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise ja nende sidumisega võrdsele tasemele.

"Mis puutub raadamisse, siis peavad maailma liidrid lubadusi järgima lõpuni välja, sest seni ei ole seda tehtud. Aastaid on räägitud emissioonide lõpetamisest
aastaks 2050, kuid India soovib seda aastaks 2070," kommenteeris kliimakonverentsi vaatleja Christine Sarah Cameron.

Hiina riigipea Xi Jinping kohale ei tulnud, saates osalejatele oma sõnumi mitte video, nagu korraldajad pakkusid, vaid käsikirjalises vormis. Hiina on koos USA-ga maailma suurimad süsihappegaasi õhkupaiskajad, neil lasub 40 protsenti maailma vastavast saastest. Pekingi teatel ei ole mõtet kliimaküsimust eraldi arutada, vaid see on osa erimeelsustest Washingtoniga, mida tuleks lahendada ühtse paketina.