Brian Boland aitas 11 aastat Facebooki üles ehitada ja juhtis viimati ettevõtte turundus- ja tootestrateegiat. Ta lahkus möödunud aastal, sest ei suutnud enda sõnul peatada sotsiaalmeediahiiu erinevatel platvormidel levivat valeinformatsiooni ja vihakõnet, vahendas "Välisilm".

"Ma olen mures, et Facebook tekitab lõhesid paljudes erinevates valdkondades. Neist üks on poliitika, mis on võimas ja mida tunneme sügavuti, aga puutumata ei jää ka rassi, etnilise kuuluvuse ja usuga seotud küsimused," rääkis Boland.

Sarnaseid arvamusi võib leida Facebooki lekkinud sisedokumentide tuhandetelt lehekülgedelt, milles peegeldub ka nende töötajate frustratsioon, kes üritasid sotsiaalmeedialehekülgi turvalisena hoida.

"Need inimesed on doktorikraadi tasemel uurijad, kes loovad dokumente, mis toovad esile platvormi tegelikke kahjusid," ütles Boland.

Näiteks on selle uurimustöö järgi ettevõte teadlik, et vaktsiinivastasus levib kommentaarides nagu kulutuli. Samuti rõhutavad töötajad, et võõrkeelset vihakõnet on keeruline peatada ja see on äärmiselt ohtlik poliitiliselt ebastabiilsetes riikides.

"80 protsenti ressurssidest, mida kasutatakse sisu modereerimiseks või valeinfoga võitlemiseks, suunatakse USA kasutajatele, kuigi 90 protsenti Facebooki kasutajatest elavad mujal maailmas," märkis meediaekspert Taylor Owen.

Nendest dokumentidest aga selgub, et konservatiivseid kontosid jälgiv inimene võib jõuda vaid kahe päevaga vandenõuteoreetikute grupi QAnon sisuni.

Sarnane muster avaldub kõikidel Facebooki platvormidel sõltumata vanuserühmast ja teemast.

"Kaasatusel põhinev paremusjärjestus Instagramis võib suunata lapsed lühikese ajaga väga ohututelt teemadelt, näiteks tervislikud retseptid, anoreksiat propageeriva sisu juurde," rääkis Facebooki vilepuhuja Frances Haugen.

"Nende algoritmide probleem on, et nad sundsöödavad inimestele nende nõrkuseid, mis omakorda õhutavad nende halvimaid eelarvamusi ja impulsse. Teatud juhtudel on kõik hästi, aga teistel puhkudel läheb relvaga tüüp pitsakioskisse, sest ta üritab päästa lapsi Hillary Clintoni ja demokraatliku eliidi käest," selgitas meediaekspert Supriya Dwivedi.

Lisaks viidatakse sisedokumentides, et Facebooki juhtkonna liikmed, sealhulgas Mark Zuckerberg, lubasid kuulsustel ja poliitikutel rikkuda postituste reegleid, sest soovisid näida poliitiliselt erapooletuna või hoida kasutajate huvi.

"Mark otsustas ettevõtte kasvu kasuks. See on karm näide sellest, kuidas tuleb valida kahjuliku sisu eemaldamise või kasutajate platvormil hoidmise vahel. Üldiselt valitakse inimeste platvormil hoidmine," ütles Boland.

Möödunud nädalal teatas Facebook, et nende emafirma uueks nimeks saab Meta. See viitab metaversumile ehk ettevõtte arendatavale virtuaalreaalsuse keskkonnale.

"Inimesed peaksid olema hirmul, sest kui ettevõte loob metaversumi, aga turvalisus, julgeolek, valeinfo eest kaitsmine, vihakõnega võitlemine on nende jaoks väike prioriteet, siis mis maailm saab see olema?" küsis Boland.

"Me arutame tõsiselt, mis kahjusid võib tehnoloogia tekitada, võimendada või paljastada ja mida saame nende vastu võitlemiseks teha," rääkis Meta töötaja Andrew Bosworth.

Kongressi mõlemad erakonnad on andnud märku, et soovivad kehtestada karmimad reeglid, mida sotsiaalmeediaettevõtted peaksid järgima. Eriti seoses laste turvalisusega.

"Neid ettevõtteid, nende rakendusi või kõike nendega seonduvat ei saa enam lastega usaldada. Seetõttu on praegu läbipaistvuse nõudmine äärmiselt vajalik," ütles demokraadist senaator Richard Blumenthal.

Taylor Oweni sõnul ei ole sotsiaalmeedia reguleerimine lihtne, sest alati on võimalik, et valitsus on liiga kõva käega. Samuti on sõnavabadus riikides erinevalt defineeritud. Loomulikult on olemas palju näiteid globaalsete ettevõtete reguleerimisest, kuid Oweni arvates ei saa sotsiaalmeediahiide asetada samale pulgale näiteks transpordi- või ravimiettevõtetega.

"Ma arvan, et on teatud asju, mida saame varasematest vastuolulistest regulatsioonipüüetest õppida, aga selge on see, et need platvormid on fundamentaalselt uued. Selleks, et saavutada õige tasakaal regulatsioonide ja uute seaduste vahel, peame võtma neid sellisena nagu nad on, mitte sellisena nagu arvame, et nad on," rääkis Owen.

Supriya Dwivedi hinnangul peaksid valitsused nõudma, et Facebook oleks algoritmi tööpõhimõtete ja mõjude osas läbipaistvam. Seni on regulatsiooniplaanid aga pigem keskendunud vihakõnele ja vandenõuteooriatele.

"Vestlused on jõudnud sellisesse veidrasse ja ringiratast käivasse punkti, kus räägitakse absoluutsete terminitega teatud fraaside ja avalduste keelamisest või kõne jälgimisest. Kui keegi on natukenegi libertaar või väärtustab segamatut arutelu vastutustundlike kaaskodanikega, siis on selle plaani vastu lihtne võidelda," ütles Dwivedi.

Kongressi liikmed soovivad, et Facebooki juhtkond tuleks lähiajal nende ette tunnistama. USA meediale saadetud erinevates kirjalikes avaldustes on ettevõte rõhutanud, et nad ei sea kasumit inimeste turvalisusest ettepoole. Samuti on nad öelnud, et vilepuhuja väited ja lekkinud dokumendid on kontekstist väljas ja maalivad Facebooki tööst puuduliku või moonutatud pildi.