Ettevõtjate hinnangul pärsivad töötuhüvitised inimeste kiiret tööle naasmist
Ettevõtted kurdavad, et töötutele mõeldud hüvitised pärsivad inimeste kiiret tööle naasmist. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul on tööhõive kõige suuremaks väljakutseks praegu see, kuidas motiveerida inimesi tööturule tulema.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on viimasel ajal saanud üha rohkematelt ettevõtetelt tagasisidet juhtumitest, kus töötud ei ole nõus tööle minema, sest neile makstavad töötuhüvitised ei motiveeri kiiret tööle naasmist.
"Hetkel just viimaste kuude näitel kõige suurem probleem on see, et töötud inimesed ei taha tööle minna. Paljud ettevõtted on meile kirjeldanud selliseid juhtumeid. Pakuvad töötule tööd, aga mingil põhjusel töötud ütlevad ära. Neid näiteid on väga palju üle Eesti erinevatest sektoritest - alates majutus, toitlustus, kaubandus, ka töötlev tööstus, põllumajandus," selgitas koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
Koroonakriisis räsitud teenindussektorgi on hädas kõigi ametikohtade täitmisega, ütles hotellide ja restoranide liidu juhatusse kuuluv Ibis Tallinna tegevjuht Madis Laid.
"Meie hotellinna ei ole ainukesed, vaid kogu sektoris on, kus on mitmeid töökohti vaja täita. Ja ma toon näiteks, kui kõrghooajal võib-olla ühel väiksemal ettevõttel on vaja neli töötajat, madalhooajal kaks, siis täna madalhooajal meil on ainult üks ja seda teist on väga raske leida."
Põhjusena näeb nii tema kui ka mitmed teised ettevõtjad, et töötukassa hüvitised hoiavad inimesi kohe tagasi tulemast. Töötutoetust saab umbes 9000 inimest, töötutoetuse kuumäär on 292 eurot. Kõigist töötutest umbes veerand saavad töötuskindlustushüvitist. Keskmine töötuskindlustushüvitis oli septembris suurusjärgus 500 eurot.
"Seda me kuuleme palju, et töötud saavad hüvitisi, hüvitiste tõttu ei ole valmis uut tööd vastu võtma. Aga me peame alati arvestama, et see inimene, kes saab hüvitist, on varem saanud töötasu, mis on olnud suurem sellest hüvitisest," rääkis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets.
Võib tekkida ka küsimus, kas inimesed ei soovi tööle naasta või ei paku ettevõtjad piisavalt palju palka.
"Eks see probleem ole ilmselt kahepoolne. Ühest küljest annaks võib-olla natuke regulatsioone muuta, vaadata üle töötutoetusskeem, et kas see ikkagi motiveerib kohe tööle minema või mitte. Samuti tuleks üle vaadata, mis on üldse töötu kohustused, et ta üldse toetust saaks. Võib-olla tuleb ka neid nõudeid karmimaks, kuidagi paindlikumaks muuta," arutles Udras.
Toimetaja: Merili Nael