Keskpanga sularaha analüütik-ekspert Martti Näksi tõi välja, et sularahaautomaatidest võeti kolmandas kvartalis raha välja 7,1 miljonil korral ja enam kui 1,07 miljardi euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on seda vastavalt kaheksa protsenti ja 15 protsenti rohkem. Sularaha sissemaksetehinguid tehti kolmandas kvartalis 536 miljoni euro väärtuses, 10 protsenti enam kui eelmises kvartalis ja kaheksa protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Sularaha nõudluse kasvu mõjutasid analüütiku sõnul pensionifondide väljamaksed kolmandas kvartalis.

Kolmandas kvartalis väljastati käibemünte ringlusesse kolme miljoni euro väärtuses ja Eesti Panka tagastati münte 1,4 miljoni väärtuses. "Väljastatud müntide arvust üle 40 protsendi moodustavad ühe- ja kahesendised mündid, mida inimesed saavad küll vahetusrahana poes tagasi, kuid ise kasutavad harva," märkis Näksi. Eesti Pank laseb ühe- ja kahesendiseid münte aastas ringlusesse umbes 13 miljonit tükki, millest jõuab keskpanka tagasi ligikaudu kaks protsenti.

Selle põhjal saab Näksi sõnul järeldada, et väikesed mündid raharingluses praktiliselt ei osale ning seetõttu oleks Eesti Panga hinnangul mõistlik võtta poekassades kasutusele ümardamisreeglid.

Eestis on kasutusel 697 sularahaautomaati, millest 210 on sularaha sissemaksevõimalusega. Sularahaautomaatide arv on Näksi sõnul aasta-aastalt mõnevõrra vähenenud, kuid vaatamata sellele hindas 47 protsenti maksekäitumise uuringus osalenud inimesest, et viimase kolme aasta jooksul ei ole sularaha kättesaadavus muutnud.

"13 protsenti vastanuist leidis, et see on isegi paranenud, kuid 21 protsenti arvas, et sularaha kättesaadavus on halvenenud," nentis Näksi.

Sularahatehinguid saab teha üle leti 29 pangakontoris.

Poekassast sularaha väljavõtmise teenus on kättesaadav 660 asukohas üle Eesti.

Kokkuvõttes on sularaha väljavõtmise võimalus vähemalt 10 kilomeetri raadiuses 98,4 protsendil Eesti elanikest.

Eesti Pank vahetab endiselt ka Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Kolmandas kvartalis tehti 224 kroonisularaha vahetustehingut ligi 63 000 euro väärtuses. Ringlusest on tagasi tulemata 28,5 miljonit pangatähte ja 320 miljonit münti koguväärtusega 44,3 miljonit eurot, millest osa on aja jooksul jäädavalt kadunud või hävinenud.