Valitsusvägede ja mässuliste konflikt on kestnud aasta aega. Teisipäeval kuulutas valitsus välja eriolukorra. 

Kui Etioopia pealinn langeb mässuliste kätte, on olemas reaalne oht tapatalguteks, mille suurust pole mandril nähtud pärast 1994. aasta Rwanda genotsiidi, vahendas The Times.

Etioopia seisab humanitaarkriisi katastroofi lävel. Sajad tuhanded pagulased võivad põgeneda naaberriikidesse. Olukord naaberriikides on samuti ebastabiilne. Kõige stabiilsem piirkonna riik on Keenia, kus samuti tegutsevad relvastatud mässulised, bandiidid ja usufanaatikud. 

Hiljuti vallutasid Tigray võitlejad mitu strateegilist linna. Tigray võitlejatega liitusid ka Oromo Vabastusrinde (OLA) võitlejad. 

Strateegilised linnad on lähedal maanteele, mis ühendab Etioopia pealinna Addis Abebat Djibouti sadamalinnaga. Tegemist on olulise Ida-Aafrika transpordisõlmega. Djibouti asub Aafrika Sarvel. Piirkonna juures asuvad maailma suurimad mereteed. Piirkonnas tegutsevad ka Somaalia piraadid. 

Peaminister Abiy Ahmed saatis valitsusväed Tigray ülestõusu maha suruma eelmise aasta novembris. Pooled süüdistavad üksteist sõjakuritegudes. ÜRO hinnangul on mõlemad süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes. 

"Etioopia juhid peavad valmis olema kompromissideks. Nad peavad üles ehitama kaasava poliitilise süsteemi, kuid hetkel tundub see süsteem veel väga kaugel," ütles mittetulundusühingu International Crisis Group analüütik William Davison. 

USA mõjuvõim on Ida-Aafrikas tunduvalt vähenenud, teatas The Times. 

USA eriesindaja Jeffrey Feltman saabus neljapäeval Etioopiasse, et vahendada rahuläbirääkimisi. Peaminister Abiy keeldus Feltmaniga kohtumast.