Teatrite eelarves lisaraha elektrihinna kasvuks ette nähtud pole

{{1636345260000 | amCalendar}}
Rahvusooper Estonia
Rahvusooper Estonia Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eesti teatrid on mures kiirelt kasvavate elektriarvete pärast, sest nende katteks tuleb lisaraha leida endal. Samas seisus on ka osa muuseume. Parem on nende muuseumide olukord, kelle hooneid haldab Riigi Kinnisvara AS, sel juhul peab elektriarved kinni maksma riik.

"Muidugi lööb väga valusalt," kommenteeris rahvusooper Estonia juht Ott Maaten elektrihinna tõusu mõju teatrile. Teatri tavalises tegevuses on elekter tema sõnul üks põhikomponent.

Maaten selgitas, et nende jaoks tähendab elektrihinna tõus 50 000–100 000 euro suurust lisakulu, mis tuleb teatril katta oma rahaga. Kui praegu kasutab teater fikseeritud elektrihinna paketti, siis sellest plaanitakse loobuda ning Maaten loodab, et börsihinna pakett toob neile rahalist võitu.

Kust lisaraha leitakse, pole Maateni sõnul veel selge. "Eks mingites asjades tuleb kokku hoida," ütles ta.

Maaten avaldas kahetsust, et valitsuse rahajagamise poliitikas on väga tugevalt tunda kärpimise tahet. Samas jääb talle mõistmatuks, miks see praeguses majandusolukorras, kus maksulaekumine on oodatust suurem, nii on.

Ta kinnitas, et riik eraldas teatrile lisaraha vaid töötajate palgatõusuks, et see kataks kultuuritöötaja miinimumi, kuid mitte rohkem.

Ka Pärnus asuva Endla teatri juht Roland Leesment ütles, et neid mõjutab elektrihinna tõus oluliselt, kuna sellega kaasnevad suuremad kulud. 

Kuna teatri sissetulek sõltub kahest tegurist, tegevustoetusest ja omatulust, siis peab teater vaatama, kuidas olukorraga toime tulla.

Leesmenti sõnul võib arvete tasumine kujuneda probleemiks, sest meelelahutussektorit ähvardavad ka uued piirangud, mis nende külastajate hulka langetavad.

"Osa publikust on välja lülitatud seetõttu, et testimist ei aktsepteerita enam tõendina," sõnas Leesment.

Ta lisas, et kui rahaliselt päriselt teatril puudujääk tekib, tuleb leida lahendusi olukorrast välja tulemiseks, näiteks arvete ajatamise näol.

Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar aga ei oska veel prognoosida, mida hinnatõus neile tähendab.

"Kui arved tulevad, siis hakkame võrdlema kuude kaupa," selgitas ta. Alliksaare hinnangul on võimalik järeldusi teha alles kuu aja pärast.

Suured arved teevad Eesti Kunstimuuseumile muret

Tartu linnale kuuluva Tartu linnamuuseumi direktor Sirje Karis praegu suurte elektriarvete pärast veel ei muretse. Küll aga möönis ta, et järgmise aasta eelarves hinnatõusuga arvestatud ei ole, sest eelarve tuli juba esitada suvel.

"Loodan, et linnavalitsuses on mõistlikud inimesed ja nad leiavad lahenduse," sõnas ta. "Järgmise aasta tema see kindlasti läbirääkimistel linnavalitsusega on."

Kumu (SA Eesti Kunstimuuseumi üks filiaalidest) ja Eesti Rahva Muuseumi juhid küll nõustuvad, et elektrihinna tõus neid mõjutab, aga kuna neid konkreetseid muuseumihooneid haldab Riigi Kinnisvara AS, siis peab just sellel tasandil leidma lisaraha, millega suuremaid elektriarveid katta.

"Ministeeriumile on see kindlasti suur lisakulu," arvas Kumu direktor Kadi Polli.

Viit muuseumihoonet haldava SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme ütles aga ERR-ile, et enamik Eesti muuseumihooneid ei kuulu Riigi Kinnisvara AS-ile ning muuseumid on tõsiselt mures oma küttearvete pärast.

Helme tõi probleemi selgitamiseks näite, et kui mullu septembris oli Kumu elektriarve 18 362 eurot, siis tänavu septembris juba 182 protsenti kõrgem ehk 51 814 eurot. Kumu elektriarve maksab küll RKAS, kütte eest tasub aga SA Eesti Kunstimuuseum ning seni suurim arve on tulnudki Advenilt. Kui möödunud septembris maksis Kumu kütmine 30,46 eurot megavatt-tunni eest, siis tänavu septembris oli see number juba 76,13 eurot megavatt-tunnist, kirjeldas Helme.

Ka väiksemate muuseumitega on seis raske. Ta tõi näiteks, et viimase kahe aasta augustikuude võrdluses on elektrihinna tõus olnud 80 protsenti, septembris juba 120 protsenti.

Põhilise elektri neelavad kunstimuuseumides hoidlad ja näitusesaalid, kus tuleb ühtlasi tingimusi hoida.

"Need on need summad, mis on reaalsus. Küsimus on selles, et me haldame riigi vara, seda vara tuleb hoida ja muuseumil ei ole vahet, kas on suvi või talv, öö või päev, temperatuur peab olema näitusesaalides ja hoidlates ühtlane, samamoodi niiskus, mis tähendab, et masinad huugavad ööl ja päeval," selgitas Helme, miks pole nendelt kuludelt võimalik ka niisama lihtsalt kokku hoida, nagu näiteks kodudes, et kustutad tuled või paned akna kinni.

Kõige hullem ongi Helme sõnul praegune kiire elektrihinnatõus. Kui tänavusi eelarveid tehti, siis sel ajal taolist energiahindade probleemi veel polnud. Helme kinnitusel saavad tänavused maksed makstud, aasta lõpuni aitab hakkama saada kokkuhoid muudelt kuludelt ja kevadiste piirangute tõttu riigilt saadud toetus. Aga muuseumijuht loodab, et järgmise aasta eelarve vaadatakse päris tõsise pilguga üle.  

"Ma eeldan, kuna kultuuriministeerium on meilt kõiki andmeid ka küsinud, et tõesti sellega tõsiselt tegeletakse, et see on hullem probleem, kui me oskasime ette kujutada," ütles Helme.

"Kui on teada, milline on reaalne vajadus elektrihinna tõusu katteks, siis need küsimused lahendatakse jooksvalt koostöös kliendiga," lubas Riigi Kinnisvara haldusteenuste direktor Martin Mägi.

"Riigi Kinnisvara panustab keskkonnasäästliku tarbimise arendamisesse ning taastuvenergia kasutusele võtmiseks, mis suuremas pildis peaks andma soodsamad hinnad ja väiksema ökoloogilise jalajälje," lisas ta.

Toimetaja: Barbara Oja, Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: