Haigekassa lõi kokku oma kulud koroona raviks, vaadeldes täpsemalt seda, kui palju on kulunud vaktsineerimata ja kui palju vaktsineeritud inimeste peale raviraha.

Vaktsineerimine algas küll alles sellest aastast, mistõttu on lõviosa koroona ravirahast kulunud vaktsineerimata inimestele. Täpsemalt, 95,1 protsenti kogu koroona ravikulust on läinud vaktsineerimata inimeste peale (53,8 miljonit eurot).

Koroonaraviks kulunud 56,6 miljonile eurole lisandub veel 50 miljonit eurot isikukaitsevahendite, haiglavoodite ja vaktsineerimise valmisoleku ning lisa- ja edukustasude kulu. Seega kokku on kulunud üle 100 miljoni euro.

Arsti poole on koroonaga pöördunud alates pandeemia algusest 238 003 inimest, neist 94,5 protsenti on olnud vaktsineerimata. Haiglaravi on neist vajanud viis protsenti ehk 11 958 inimest. Neist omakorda 94,7 protsenti olid vaktsineerimata.

Vaktsineerimata inimeste ravi on keskmiselt kulukam. Haiglaravile on kulunud 51,7 miljonit eurot ehk 91 protsenti kogu koroonaga seotud ravikulust on läinud haiglaravile. Sellest omakorda 95,4 protsenti on kulunud vaktsineerimata inimeste raviks.

Kogu ravikulu vaktsineeritud inimese peale on keskmiselt 170 eurot, vaktsineerimata inimesel 388 eurot.

Ravikulud kasvavad aga hüppeliselt haiglaravi vajaduse korral. Keskmiselt kulub vaktsineeritud inimese raviks haiglas 3628 eurot ning haiglaravi kestus on keskmiselt 16 päeva; vaktsineerimata inimese raviks kulub aga keskmiselt 4654 eurot ja see kestab 13 päeva. Kalleim ravijuhtum kestis 156 päeva ja ainuüksi haiglaravile kulus 422 370 eurot, millele lisanduvad ambulatoorsed, ravimi- ja töövõimetuskulud.

Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink selgitas vaktsineeritute pikemat haiglaravi kestust sellega, et sisse on arvestatud ka taastusravi aeg.

"Kuna vaktsineerimata inimesed on sagedamini intensiivravil, ei pruugi nad jõuda taastusravisse," ütles Trink.

Nii et kui haiglaravi kestus on vaktsineeritutel keskmiselt pikem, siis intensiivravi kestus jällegi vaktsineerimata inimestel pikem – keskmiselt 6,6 päeva (vaktsineerimata inimestel 6,1 päeva).

Kui aga jätta kõrvale taastusravi ja õendusabi, läheb ravi kestuse ja maksumuse vahe veelgi drastilisemaks: vaktsineerimata inimene viibib haiglas keskmiselt 24 päeva ja tema ravi maksab 10 184 eurot, vaktsineeritud inimene aga 11 päeva ja tema ravi maksab 3532 eurot.

Ravikulud kokku oleksid juhul, kui inimesed end ei vaktsineeriks, ligi neli korda suuremad. Suurim erinevus tuleb haiglaravi kulust, ent ka töövõimetushüvitised ja muud ravikulud oleksid mitu korda suuremad. Vaktsineeritud on aidanud kokku hoida üle 13 miljoni euro raviraha.

Haigekassa võttis kohortuuringus ravistatistika arvutamise aluseks ühesuguse taustaga (sama vanus, sugu, elukoht, tervislik seisund, sh kaasuvad haigused) inimpaarid – ühed vaktsineeritud, teised vaktsineerimata. Sellest võrdlusest selgus, et vaktsineerimata inimestest on koroonaga nakatunud 8,5 protsenti, vaktsineeritutest 3,9 protsenti. Haiglaravi vajas vaktsineerimata inimestest 0,42 protsenti (sh intensiivravi 0,12 protsenti), vaktsineeritutest aga 0,09 protsenti (intensiivravi 0,02 protsenti).

Vaktsineerimata inimestest on tänaseks surnud 1,2 protsenti, vaktsineeritutest 0,5 protsenti. Siin ei ole arvestatud ainult koroonat, vaid kõiki surmapõhjuseid.

Ka haiglasse sattumise ja suremise tõenäosus koroona tõttu on vaktsineerimata inimestel suurem. Vaktsineeritud inimesed vajavad ligi viis korda vähem haiglaravi, ligi kuus korda vähem intensiivravi ning neil on üle kahe korra väiksem tõenäosus koroona tõttu surra.

Vaktsineerimine pole vaid iseenese elu ja tervise kaitseks. Seetõttu on oluline see otsus vastu võtta ka teistele mõeldes. Haigekassa arvutused näitavad, et ühe inimese nakatumise ärahoidmiseks on vaja 22 inimese vaktsineerimist, ühe surma (sõltumata põhjustest) ärahoidmiseks on vaja 153 inimese vaktsineerimist, ühe inimese haiglaravile sattumise ärahoidmiseks on vaja 304 inimese vaktsineerimist ning ühe inimese intensiivravile sattumise ärahoidmiseks 1054 inimese vaktsineerimist.

"Nii et tõesti, iga okas loeb," tõdes haigekassa analüütikaosakonna juhataja Kadri Haller-Kikkatalo.

Lisaks vaktsineerimisele mõjutavad haigestumise raskust peamiselt kõrgem vanus, meessugu ja kaasuvad haigused.