Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns kiidab Tartu Ülikooli reoveeseiresüsteemi üles ehitamise eest. Kuna nüüdseks on tegemist rutiinse seirega, on mõistlik, et seda tehakse terviseameti Tallinna laboris.

"Suures plaanis midagi ei muutu, jätkub ka koostöö Tartu Ülikooliga. Ainuke muutus, mis hetke seisuga plaanitud on, on see, et maht veidi väheneb," rääkis Liepkalns.

Liepkalns selgitas, et osadest väiksematest asulatest ei võeta uuest aastast punktproove. Nii võetud proovid ei anna sama täpseid andmeid kui suurematest asulatest kogutud proovid.

"Seal on rohkem inimesi taga. Kuna on 24 tunni keskmine proov, siis see näitab ka täpsemat tulemust kui võrrelda väiksemate asulatega, kust võetakse ainult punktproovi. Sest punktproovis võib väga palju oleneda sellest, mis hetkel proov võeti, et mis sorti reovesi sealt hetkel läbi voolas. Analüüsib meie labor ja tulemused peaksid samal ajal tulema nagu nad siiamaani tulnud on. Ilmselt, kui praegu avalikustatakse tulemused Tartu Ülikooli lehel, siis tulevikus kolivad need terviseameti lehele," sõnas Liepkalns.

Praegu teeb seiret Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson, kes ütles, et punktproovid on kasulikud, kui viiruse leviku oht on suurem. Pandeemia taandudes saab Tensoni sõnul suurasulate reoveeseire abil kõige kuluefektiivsemalt ennustada uusi puhanguid.

"Kui me ikkagi sellest viirusest hakkame jagu saama, et sellel üldisel pildil silma peal hoida - pigem vähem ja odavamalt, see on absoluutselt arusaadav. Koroonaviirust on mõistlik jälgida reovees, et ennustada, kas puhangud tulevad või mitte. See on kindlasti odavam meetod kui testida väga palju inimesi nagu me praegu teeme," sõnas Tenson.

Lauri Liepkalns lisas, et Euroopa Liit tahab hakata seireandmeid kokku koguma, et liikmesriikide andmeid võrrelda.

"Euroopa poolt on tulnud päris tugevad signaalid, et see seire pannakse ka reovee direktiivi sisse. Selle reoveeseirega on võimalik palju teisi aineid samal ajal uurida – näiteks polioviiruste olemasolu, ka antimikroobresistentsust. Sellel uuringul on palju võimalusi, mida juurde panna," rääkis Liepkalns.

Kui reoveeseiret hakkab nõudma Euroopa Liidu direktiiv, muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks.