Oktoobrikuu Müürileht pühendas suure osa mahust vandenõuteooriatele. Kasulik lugemine. Sellest ajendatuna mõne sõnaga vandenõude kultuurist Venemaal. Aluseks mullu ilmunud Ilja Jablokovi raamat konspiroloogilistest teooriatest postsovetlikus ruumis. Selle ruumi alla peetakse silmas just Venemaad.

Vene-vastased vandenõud

Kirjanik Viktor Pelevin on raamatus "Generation P" kirjutanud, et "Vene-vastane vandenõu on vaieldamatult olemas – probleem on vaid selles, et selles osaleb kogu Venemaa täiskasvanud elanikkond". Tea kas see nüüd päris nii on, kuid vandenõud on muutunud Venemaal sotsiaalse ja poliitilise reaalsuse tõlgendamise üheks kõige menukamaks viisiks. Ja seda ühiskonna kõigil tasandeil.

Agentuuri Medialogija uuringu kohaselt on erinevate vandenõude mainimine viimase seitsme aasta jooksul sagenenud kuus kuni üheksa korda. On üldinimlikke vandenõusid, nagu AIDS ja lapik Maa ja George Soros, kuid ka hulgaliselt ürgvenelikke teooriaid vene-vastastest vandenõudest.

Just see vene-vastaste teooriate rohkus ongi meie idanaabrile iseloomulik. Ilja Jablokovi kohaselt ilmus mõte vene-vastasest vandenõust esmakordselt aastal 1775 poeet Vassili Petrovi oodis Katariina Teisele. Poeet nägi vandenõuna Euroopa riikide katseid tõmmata Venemaa veristesse konfliktidesse. Selle taga olevat prantslaste kadedus vene edu pärast välispoliitikas.

Sealt edasi läks kõik juba arenevas joones. Nagu Euroopas nii oli ka Venemaal näiteks üks vandenõuteooriate teema vabamüürlased. Neis nähti saatana teenreid, võimu aluste õõnestajaid, liiderdajaid ja joodikuid. Ehk selliseid päris lahedaid tegelasi, võiks arvata…

Ajaloolist ülevaadet vahele jättes tasub ehk märkida vaid 1903. aastast pärinevaid "Siioni tarkade protokolle", mis oli üks osa juutidevastaste meeleolude õhutamisest. See korduvalt võltsinguks tõestatud üllitis näib puhuti oma elu jätkavat ka tänapäeval ja eri maades.

Stalini ajal imbusid vandenõuteooriad kõikjale ja põimusid vahetult reaalsuse ning inimeste eludega. Külma sõja algusest aastani 1991 oli Nõukogude Liidus kaks paralleelset vandenõukultuuri. Üks oli ametlik spionomaania. Teine komplekt levis aga vene rahvuslaste seas, kes jagasid küll läänevastaseid ja antisemiitlikke vaateid, kuid pidasid nõukogude režiimi okupatsiooniks.

Suur nihe toimus perestroika algusega, avanesid paljud lüüsid, sealhulgas ka vandenõuteooriate omad. Konspiroloogiline müüdilõime oli õitsemas. Postsovetlikul ajal oli vandenõukultuuris suur roll intellektuaalidel, nagu üldse läbi kogu Venemaa ajaloo.

Näiteks endine dissident Gleb Pavlovski, kellest sai Putini võimu mitmete teeside väljatöötaja ja ka tema edenemise üks vedureid. Ta kasutas asjade selgitamiseks just vandenõude paradigmat. Kuigi Pavlovski on praegu pigem võimukriitiline tegelane, jõudis just tema abiga Putini üheks keskseks teesiks Nõukogude Liidu lagunemise kuulutamine katastroofiks. Temalt pärineb ka tees, et Ukraina oranž revolutsioon oli vaid proovietendus enne samade võtete kasutamist Venemaal.

Seda katastroofijutu edendamist ajas ka Vladislav Surkov, kellel oma suur roll Kremli mõttetegevuse kujundamisel. Ja arvestatav osa oli vene vandenõukultuuris kindlasti Aleksander Duginil, kes leidis, et usk ja vandenõud on reaalsuse tajumise iidse traditsiooni osa ja seega inimesele loomult omased. Seetõttu peegeldavat vandenõud reaalsust. Tema oli ka see, kes kuulutas teesi Venemaast kui ristiusu riigist, mis on kutsutud päästma maailma apokalüpsise eest.

Andropovi-Putini plaan

Vene-vastase vandenõukultuuri keskne tees on see, et lääne eesmärk on Venemaa hävitamine. Põhjuseks aga on lääne vaimne mahajäämus Venemaast, mis sünnitabki seal vihkamist Vene riigi ja rahva vastu. Sealt edasi on juba loogiline samm ka lääne ideede esindajate olemasolu kuulutamine Venemaal ohuks kogu rahvale. Lääne vaimne mahajäämus on muide viimasel ajal vene esindajate suus üpris tihti kõlav väide.

Postsovetliku aja ehk rammusaim panus vandenõude vallas on kõik Liidu lagunemist puudutav. Mihhail Gorbatšov on selgelt süüdlane number üks, kuigi mitte alati. Igal juhul on tema suhtes mitmel korral taotletud kriminaalasja algatamist. Süüdistuste seas esineb ka väljamõeldud "Dullese plaan", mille USA omaaegne luurejuht olevat välja töötanud eesmärgiga laostada nõukogude inimesed moraalselt ja kultuuriliselt.

Vene opositsiooni seas levinud vandenõuteooriatest on üks huvitavam ehk Juri Andropovit süüdistav variant. Et Andropov olevat teadlikult edutanud Gorbatšovi, lähtudes niinimetatud Kolgata plaanist. Selle siht olnud nõukogude võimu diskrediteerimine, Liidu lagundamine, metsiku turumajanduse vallandamine ning seejärel raevunud masside abil sotsialistliku revolutsiooni korraldamine.

Keeruline jutt, aga mõte selles, et nõukogude režiimi kivistunud nomenklatuur hävitada ja läbi metsiku kapitalismi tõelise sotsialismini jõuda. Hiljem sai see plaan osade opositsioonitegelaste jaoks Andropovi-Putini plaani nime.

Vandenõuteooriate maailm on niivõrd värvikas, et lühiülevaates on seda võimatu kirjeldada. Kuid viimased kümmekond aastat on nii-öelda ametliku vandenõukultuuri põhiteesid olnud samad, lihtsalt oma rada arenedes.

Endiselt on põhivaenlane "Washingtoni oblastikomitee", nagu USA-d tihti nimetatakse. Siseriiklikult on aga tegemist Lääne agentidega, kellega võideldakse nii seaduslike kui ka seaduseväliste vahenditega. Eesmärgiks on aga kujunenud Putini kuvandi hoidmine ja lihvimine. Ka Putin ise on oma esinemistes vandenõuteooriatest pärinevate viidetega esinenud.

Võimu tegevuse võiks üldistavalt kokku võtta Putini väidetava pihiisa, metropoliit Tihhoni seisukohaga. Et Putin on Venemaale jumalast antud ja ainus probleem olla see, et ta on surelik.

Seega ühiskonna jagamine omadeks ja võõrasteks jätkub täie hooga ka vandenõuteooriate turvil. Kuid hoolimata nende teooriate absurdsusest on neis võimas mobiliseeriv potentsiaal, mis võib kriitilisel hetkel inimesed tänavale tuua. Küsimus on vaid, mille eest või mille vastu. See pädeb nii Venemaal kui mujal, ka Eestis.

Viited lugemishuvilistele

• Илья Яблоков "Русская культура заговора. Конспирологические теории на постсоветском проистранстве" - Москва, 2020
• 5 scary Soviet urban legends about all things foreign - Russia Beyond (rbth.com)