Kolmandik TÜ kliinikumi õdedest teeb ühe kuuga viis nädalat tööd

Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal
Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Õdede puudus oli mure juba enne pandeemia puhkemist. Tõusnud töökoormuse tõttu on osa õdesid meditsiinisektorist lahkunud, kuid uusi õdesid ei koolitata piisavalt, et haiglad järgmiseks kriisiks paremini valmis oleks.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) õendusjuht Katre Zirel ütles ERR-ile, et õed teevad kuni 50 ületundi kuus. Kuigi väsimusest lahkujaid massiliselt ei ole, leidub ka neid, kes nii tööd teha ei taha.

"Ma võin siia tuua näite, et mul on üks intensiivravi õe lahkumisavaldus küll laual, aga ta ei lähe päevapealt ära. Ta on andnud natuke aega. Aasta lõpus ta sooviks lahkuda," rääkis Zirel. "Ta ütlebki väga selgelt, et ta ei saa jätta oma kolleege hätta. Meedikud ei ole väga altid lahkuma raskel ajal, aga kui natuke järgi annab, võib seda ette tulla. Kui me räägime sellest, et meil on sektoris defitsiit, siis iga töötaja lahkumine sektorist on kaotus."

Tartu Ülikooli kliinikumi õenduse- ja patsiendikogemus juht Illona Pastarus ütles, et ligi kolmandik kliinikumi õdedest teevad ühes kuus 40 tundi ehk nädala jagu ületööd.

Tavaosakonna õe tunnitasu alammäär on 8,40 eurot, sellele lisanduvad erinevad lisatasud.

"Üks on tõesti see kollektiivlepingu miinimum, aga kui te tahate tegelikult numbrit teada, siis vaatasime Covidi-eelset aega. 2020 oli õe keskmine kuu töötasu kliinikumis 1890 eurot [bruto]. On kokku võetud ka see, et kliinikumi kuludest kuskil üle 60 protsenti on palgakulud, mis on väga suur arv kui võrrelda Helsingi haiglaga näiteks," rääkis Pastarus.

Õdede liidu president Anneli Kannus on kriitiline, et õdedeni jõuab kõrgem töötasu üksnes tänu oluliselt tõusnud töökoormusele.

Lisaks otsivad Kannuse sõnul haiglajuhid igat võimalust raha kokku hoida.

"Ma olen nõus, et kui me räägime majanduslikust põhimõttest, siis 65 protsenti kogu eelarvest personalikuludele tundub ebamõistlikult palju. Täna meie haiglad ei ole tegelikkuses tavalised ettevõtted, kus omanikud ootavad ja tegutsevad eelkõige kasumi nimel. Ma tooksin võrdluse, et paljud haridusasutused Eestis, kaasa arvatud tervishoiukõrgkoolid, on täna olukorras, kus nad peavad maksma oma personalile eelarvest ära 70–80 protsenti," selgitas Kannus.

Kuigi Kannus toob õdede õiglase tasustamise asjus veel etteheiteid, on liidu ja haiglate ühine arvamus, et mure tegelik põhjus on lihtne – tööd on liiga palju, õdesid liiga vähe.

Pastarus selgitas, et töökoormuse vähendamiseks on kliinikum aasta algusest teinud juurde 51 õe ja hooldaja ametikohta.

"Isegi siis, kui me tõstaks meie töötasud väga kõrgeks – ega meile need lisa inimesed ei oleks tulemas kusagilt mujalt kui sealt, kus nad juba olemas ja tööl on – esmatasandi tervishoius, teistes haiglates. Siis me lihtsalt hakkaksime seda olemasolevat ressurssi ühest kohast teise liigutama," ütles Pastarus.

Kuigi eelmise kuu lõpus ütles haridusminister Liina Kersna, et õdede vastuvõttu suurendatakse 80 õppekoha võrra, jääb ka see arv õdede liidu sõnul 100 võrra tegelikule vajadusele alla.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: