PPA: migrandikriisi Eestisse kandumine on ebatõenäoline

Foto: Leevi Lillemäe/ERR

Oht, et migrandikriis Poolast ja Leedust Eestisse kanduks, on praegu politsei- ja piirivalveameti hinnangul ebatõenäoline. Kui Eestit peakski aga tabama massiline sisseränne, siis on piirivalve eesmärk tõkestada inimeste ebaseaduslik riiki sisenemine.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul ei ole praegu tõenäoline, et Eestisse hakkaks Venemaa kaudu massiliselt välismaalasi saabuma, nii nagu neid saabub Valgevene kaudu Leetu või Poola.

"Meie lähtume sellest, mida me täna teame ja me lähtume ka sellest analüütikast, mida meie partner- ja luureteenistused ütlevad. Nii pea, kui tuleb indikaator, et oht on muutunud, me alustame oma operatsiooni ja püüame olla võimalikult valmis," ütles Vaher.

Eesti riigipiir Venemaaga on kokku üle 330 kilomeetri. Sellest umbes 135 kilomeetrit on piir maismaal. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev ütles, et kui riigipiiri taha peakski saabuma massiliselt välismaalasi, siis on esmane eesmärk tõkestada nende ebaseaduslik riiki sisenemine.

"Juhul kui kellelgi peaks õnnestuma tõepoolest ikkagi Eestisse siseneda, kui tal ei ole alust rahvusvahelisele kaitsele, on meie eesmärk need inimesed võimalikult kiiresti tagasi saata päritoluriiki või sellesse samasse riiki, kust isik on Eestisse saabunud," sõnas ta.

Õigus rahvusvahelisele kaitse tekib inimesel siis, kui inimesel on päritoluriigis oht elule või tervisele või poliitilisele tagakiusamisele. Belitšev ütles, et kui inimene taotleb rahvusvahelist kaitset, siis seda ka menetletakse.

"Kui on isikuga seotud asjaoludes kahtlus, et elu või tervis on tõepoolest ohus selles riigis, kust ta tuli või tema päritoluriigis, siis loomulikult vaadatakse läbi taotlus ka sisuliselt. Aga kui taotluse esitamise hetkel ei ilmne ühtegi sellist asjaolu, et isikul päriselt on alus rahvusvahelise kaitse saamiseks, siis sellistel juhtudel lükatakse tagasi taotlus kiirendatud korras. Kkui tegu on ohuga riigi julgeolekule, siis tuleb ka seda arvesse võtta rahvusvahelise kaitse menetlemise kontekstis," lausus ta.

Belitšev ütles, et kellelgi automaatselt õigust rahvusvahelisele kaitsele ei ole puhtalt seetõttu, et ta on välismaalane. Ta märkis ka, et kui rääkida sündmustest Valgevene ja Poola ning Leedu piiril, siis on inimesed sisenenud vabatahtlikult Valgevene territooriumile.

"Nad on saanud viisa, nende elul ja tervisel ei ole mingit ohtu Valgevenes, sest vastasel juhul poleks nad Valgevene territooriumile sisenenud, mis tähendab, et tegelikult rahvusvahelist kaitset võiksid nad samahästi taotleda ka Valgevenelt," lausus ta.

Belitšev nentis, et on tõenäoline, et kui inimesi peaks tahtma massiliselt üle Eesti piiri tulla, siis mõnel see ka õnnestub. Eesti riigi huvi on nad võimalikult kiiresti kinni pidada ning korraldada nende riigist lahkumine. See on aga operatsioon, kus politsei- ja piirivalveametil on vaja täiendavat abi.

Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi ütles, et kaitseliit on valmis piirivalvet vajalikul hetkel oma inimestega abistama.

"Me räägime siin ikkagi nendest kaitseliitlastest, kes on saanud sõjalise ettevalmistuse, mille hulgas on ka patrullteenistus, vaatlusoskus ja muud vajalikud oskused. Väga spetsiifilisi valdkondi me appi ei saada, küll aga elavjõudu, mida on kõige rohkem vaja. Kui me räägime kas või piiritõkete rajamisest, siis seal on vaja väga palju inimtööd," lausus ta.

Ühtegi ütles, et see, kui kiiresti kaitseliitlased piirile appi jõuaks, sõltub olukorrast. Kui on vaja olnud näiteks metsas kadunud inimest otsida, siis on inimesed kokku saadud ka tunni aja jooksul.

Relvastatud kaitseliitlaste appisaatmine eeldab siiski valitsuse otsust. See võib tulla tundidega, aga võtta ka paar päeva.

Saksa väljaanne Die Welt kirjutas neljapäeval, et Euroopa Komisjoni konfidentsiaalne dokument kirjeldab, kuidas tuhanded migrandid Valgevene-Poola piiril metsas ootavad, et pääseda Euroopa Liitu.

Die Welt kirjutas ka Euroopa Komisjoni konfidentsiaalsele dokumendile viidates, et Venemaa võib hakata Pihkva lennuvälja kaudu võtma vastu migrante ja suunama neid edasi Balti riikide piirile.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: